Kesk Kunda Jõhvi magnetiline ASERI O2as LUBJAKIVI Kallavere savimaardla anomaalia Kopli savimaardla Kolgaküla Aseri
ee) Pilt 8 18 INIMTEGEVUSE MÕJU MAASTIKELE Viljandimaal on mitmeid maardlaid ja karjääre. Üle terve Viljandimaa on palju turbamaardlaid. Eriti aga maakonna kirdeosas. Põhja,-Lõuna,-ja Kesk-Viljandimaal on palju karjääre. Samuti on seal ka mõned turbatootmisalad. Põhja-Viljandimaal on ka üks dolomiidimaardla ja Lääne-Viljandimaal üks savimaardla. Kruusamaardlaid on kaheksa, ja need asetsevad maakonna idapoolel. Liivamaardlaid on üle terve Viljandimaa tihedalt. ( vaata ka Lisa 2)(Viljandimaa.maavalitsus.ee) Tuntuim Viljandiamaa karjäär on Paistu vallas asuv Supsimari II kruusakarjäär.(maavarad.ee) Põllumajandus 2010 oli Viljandimaa teravilja koristuspinnalt (33 846 ha) Eestis 3. kohal, saagikus (2722 kg/ha) oli Eesti keskmisest (2761 kg/ha) ainult pisut väiksem. Otra koristati 12
Arold kui ka A. Järvet · Sellesse arvatatkse ka Liivi lahe saared (Ruhnut on käsitletud tihti ka omaette) · Mere- ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (Läänemere eri arengujärgud) · Ka lainetest uhutud moreentasandikud ja kunagistes laguunides arenenud sood · Aluspõhjakivimeiks Siluri lubjakivid (põhjaosas, ei paljandu), Pärnu jõest lõuna pool liivakivid o Paljandid Tahkuranna ümbruses ja ... · Arumetsa savimaardla (Kvaternaari savist toodetud), kergkruus · Rannik o Nii tänapäevane rannikuvöönd kui ka erinevad Läänemere arengu etappidega seotud rannad Lääne-Eesti madalik · Eesti suurim maastikurajoon ja sellest tulenevalt ka üsna mitmekesine · Kulutusala · Pikka aega pärast jää taandumist üleujutatud jääjävede poolt · Maakerge (loodeosas ligi 3 mm/a, lõunas 1,5 mm/a) · Pikk ja mitmekesine rannavöönd
annaabi.ee 
