Kontrolli ohutustarvikuid Redelid ja käigusillad peavad olema kahjustamata ja 100% kindlad. Kui Sul on ka kõige väiksem kahtlus, võta ühendust katusepaigaldajaga, kes saaks anda asjale professionaalse hinnangu. KATUSE SEISUKORD 1.9 Kui kaua katus kestab? Kivikatuse eluiga on umbes 100 aastat, siis hakkab kätte jõudma aeg katusevahetuseks. Metallkatuste puhul loetakse katuse elueaks 20-50 aastat. Katusekivid ise kestavad küll kindlasti kauem, eriti savikivid. Peale 30 aastat vaata oma katus kindlasti kriitilise pilguga üle. Eriti sellele, mis asub katusekivide all. Alati on mõistlik parandus- või vahetustöödega alustada enne kui tekivad kahjustused. Lekkiv katus võib viia tõsiste kahjustusteni terves majas. Pealegi tekivad sellised probleemid millegipärast just kõige ebasobivamal hetkel. 1.10 Kuidas katuse seisukorda kontrollida? Mine välja ja vaata oma katust tänavalt. Kas see näeb hea välja? Kas selle parimad aastad on möödas?
Eesti aluspõhja sügavamaks osaks on arhailised kristallilised kivimid, mis muidugi mõista ei gaasi ega naftat sisaldada ei saa. Põhjarannikul asub see tase 150-200 m sügavuses. Selle peal järgneb ligi 30 m tüse kambriumiaegne liivakivi, mis omakorda on kaetud üle 100 m tüseda sinisaviga. See sinisavi on tihedaks katteks liivakividele. Ja kuna vaatlused näitavad, et gaas tungib arvatavasti lõhesid mööda sinisavist välja, ja kuna savikivid oma tiheduse tõttu ei tule gaasireservuaarina arvesse, siis on ainsaks gaasireservuaariks sinisavi alune liivakivi vanim Eesti aluspõhja setteline kivim. Üheks võimalikuks seletuseks oleks see, et lõunasse liivakivi asemele tulevad näiteks tumedad kiltkivid, millest siis on see gaas pärit. Ja kuna kiltade kallak on lõunasse, siis gaas otsides kõrgemaid kohti rändab vastupidises suunas. Soome lahe põhjas on
Roomamise mehhanism pole päris selge. Roomamine esineb vähem kivimaterjalidel ja rohkem betoonidel. Betoonide puhul on ka roomamise nähtus rohkem uuritud. Arvatakse, et roomamist betoonis (mördis) põhjustab tsementkivi plastne deformeerumine. Müüritise maht suureneb sõltuvalt niiskusest, mida müüritis endasse imeb või kui palju temast niiskust välja kuivab. Järgmised pöördumatud deformatsioonid tekkivad peale kivide valmistamist sõltuvalt niiskusest-savikivid paisuvad, suurenevad niiskussisalduse suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine). Peale põletusahjust tulekut savikivid imevad endasse atmosfääri niiskust ja paisuvad. Müüritise mahukahanemine Müüritise mahukahanemine on otseselt seotud niiskusega müüritises. Mahukahanemine on iseloomulik tsementsideainega materjalidele. Betoonide kandvaks karkassiks on tsementkiviga (geel) kokku liidetud täiteaine
Roome tuleb eriti arvestada konstruktsiooni pikaajalisel koormamisel (alalised koormused). Praegustes arvutusskeemides on roome mõõduks roometeguri lõplik suurus. 4.4.2.2 Deformatsioonid müüritise niiskumisest Müüritise maht suureneb sõltuvalt niiskusest, mida müüritis endasse imeb või kui palju temast niiskust välja kuivab. Järgmised pöördumatud deformatsioonid tekkivad peale kivide valmistamist sõltuvalt niisku- sest - savikivid paisuvad, suurenevad niiskussisalduse suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine). Peale põletusahjust tulekut savikivid imevad endasse atmosfääri niiskust ja paisuvad. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 34 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Skeem 4.19 Kivide paisumine peale põletamist
Setted- Sete on kivimite murendist, vulkaanide purskeainesest, kosmilisest tolmust või organismide jäänustest koosnev, maismaal või veekogus kuhjunud pude aines.Seteteks on liiv, savi, kruus.Sette kivistumisel tekib settekivim . Sete tiheneb tekib settekivim mis moondub ja tekib moondekivim see sulab ja tekib magma mis omakorda tahkub ja tekib tardkivimid need murenevad ja tekib uuesti sete... Maalihe Looduslikud tegurid mis võivad selle esile kutsuda: 1) kallakpind 2) Savikivid pinnases mille peal olevad kihid võivad libiseda. 3) Jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões. 4) Tugevad vihmasajud 5) Ebaühtlane lume sulamine kevadel 6) Maavärinad Inimetegevus, mis võib maalihet esile kutsuda 1) Hoonete ehitamine oru pervele 2) Autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) Nõlva järsemaks muutmine 4) Metsa maha võtmine nõlvadelt. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired:
annaabi.ee 
