tingimuste jaoks. Peamine on tehnoloogiline piirang rikastamine., pole valmisskeeme. Keskkonnakaitselised piirangud peamine piirav tegur, keskkonna ja ühiskonna vähene taluvus. Mõju põhjaveele rikutakse veereziim, alanduslehtrid, reostus (Rakveres karstiilmingud) Diktüoneemakilt kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väävelhape ja raskemetallid. Lisaks õhusaaste (radoon). Lahendus matmine savikihtide vahele. Kaevandamise piirangud Majanduslikud piirangud Kaevandamise tasuvus ei ole tõestatud. Fosforiiti ei peeta ülemaailmsel turul konkurentsivõimeliseks. Tooret tuleb rikastada ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks = suured investeeringuid Kinnisvara hindade langus piirkonnas. Majadel kahjustused lõhkamise tagajärjel. Sotsiaalsed piirangud oskustööliste ja erialainseneride olemasolu.
pähkleid, marju, metsikuid arbuuse, vahest ka putukaid või jaanalinnu- ja kilpkonnamune. Busmani jahimees võib sageli joosta päevade kaupa uluki kannul, enne kui tal õnnestub teda mürgitatud noole või odaga tabada. Busmanid suudavad seda, mida ei suuda ükski kõrbeloom ega lind. Nad võivad jääna kõrbe isegi rängaks põuaajaks, mil iga elusolend püüab sealt lahkuda. Nad oskavad leida sügavale liivalasu alla savikihtide vahele pidama jäänud vett, torgates pillirootoru veeläätseni ja imedes vee suhu, kust see tühja jaanalinnumunasse lastakse. Auk munakoores suletakse rohutropiga ja veeanum maetakse liiva alla, et vesi jahe seisaks. Busmanid elutsevad võsastikes. Nad ehitavad endale põõsaste värsketest ja painduvatest okstest onnid, mis paiknevad kuivanud jõesängides ja nõgudes, kuid ainult seal kus on läheduses vett. Busmanilapsed õpivad juba väga varakult kuidas ise vett
sademeid. Sirge serv palju sademeid. Troopikas on peamiselt sirge servaga lehed veemassid jooksevad kiiresti lehe pealt maha meie sakiliste lehtede puhul jääb vesi tilkuma. (sakid aitavad taimel vett hoida). · Lehe suurus näitab temperatuuri. Mida väiksem leht seda külmem? · Neid seaduspärasid kasutatakse paleokliima hindamisel kui leitakse fossiilseid floorasid savikihtide vahelt, kus on kunagi elanud taimed ja üsna täpselt saab lehe serva ja suuruse sealt kätte ja saab korrelatiivse seosega järeldada, milline kliima võis tol ajal olla. Ökoloogiliste koosluste levikut uuritakse: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekti · Nt soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline levik · Eluvormiline jaotus · Et koosluste sarnasusi võrrelda kasutatakse sarnasusindekseid nt iaccardi
annaabi.ee 
