Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja
merepinna ulatuvad künkad. Põrguhaua mäe suhteline kõrgus selle põhjanõlval küünib kuni 45 meetrini. Mäe tuumikuks olevad aluspõhjalised hiidpankad on tunduvalt väiksemad ja tugevamini deformeeritud kui Pargi- ja Tornimäel, kuid siingi on nende läbimõõt kohati kuni 100 meetrit. Pankaid moodustavate kivimite vanuseline ulatus on sama, mis Pargimäelgi Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu savikast lubjakivist kuni Alam- Kambriumi Lükati kihistu sinisavini. Künka lael asub ovaalne (kuni 300 m pikk, 150 m lai ja 20 m sügav) sulglohk Põrguauk, millest ka mägi nime saanud
Kuna troopika mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöörumatult kivistunud mullahorisonte. Seetõttu on troopilise päikese käes võimalik savikast mullast kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade mullad on ökoloogiliselt õrnad, sest enamik toiteelemente on seotud biomassi ja muldade toiteelementide varu on väike. Lageraie korral viime hiigelpuudega tagastamatult ära palju toiteelemente, lisaks avame maapinna
Savist vahekihi paksus sõltub savi omadustest. Igal tehismaterjalil on oma paigaldusjuhis. Tehislik veepidavuse suurendamine on suuremate tiikide loomisel liigse kulukuse tõttu siiski piiratud. Per ervvevallid evallid Kui veetaset tahetakse paisutada üle olemasoleva maapinna võib teatud kaldajoone osades osutuda vajalikuks pervevallide rajamine. Et nende põhiülesanne on vastu võtta vee poolt tekitatud rõhk, tuleb need rajada sobivast savikast materjalist ja piisavalt 8 vastupidavatena. Savi sisaldus võiks olla kasutatavas pinnases 20 - 30% (ülejäänu on liiv või kruus). Vajalikuks võib osutuda savi vaheekraani loomine. Nõlvus peaks olema 1:3 või laugem. Jälgida tuleks, et vesi ei pääseks liikuma ka tammi aluseid kihte pidi. Saviekraan tuleb sel juhul ehitada sügavamale. Suuremate rajatiste korral on otstarbekas konsulteerida hüdrotehnika asjatundjaga.