pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne ja voolaav savipinnas, turvas, muda, muld. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike
Hea ehitusalus, pinnase vähe kokkusurutav ja pinnasevete suhtes uhutmiskindlad. Liivpinnased - kivimite murenemise saadused, kus alla 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv Jämeliiv on tugev ehitusalus. Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud. Liigitakse 1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh. alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:
savi algolek taastatav,. Põletamisel moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav . Ka erineb keraamika mineraloogiline koostis lähtematerjali, savi, koostisest 3.1.1.Savide kui tooraine omadused Saviks nimetatakse peeneteralist materjali, mis valdavalt koosneb hüdratiseeritud alumiinium silikaatidest. Savisid, mis sisaldavad <40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse rasvasteks savideks. Savisid, mis sisaldavad >40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse lahjadeks savideks. Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadi leiduvus savides põhjustab toodete purunemist. · Keemiline koostis · Savide granulomeetriline (terastiku) koostist iseloomustatakse tema osiste terastiku jaotusega (nimetatakse ka disperssuseks): saviosa <0,005 mm tolm 0,005....0,1mm liiv > 0,14 < 5,0mm > 5 on kruus · Savide üheks oluliseks omaduseks tootmise seisukohalt on nende plastsus. Plastsust
..40 mm) Eestis vähe. Tavaliselt sisaldavad nad veel liiva, tolmu ja suuri kive. Kruusa omaduste parandamiseks kruusa sageli purustatakse. Olenevalt sellest, kui palju on saadud materjalis purustatud kive, nimetatakse kruusa: kruusakillustikuks (purustatud teri ≥ 70%), kruusaseguks (purustatud teri alla 70%), kruusliivaks (üle 4 mm jämedusega teri 20...50%). Savipinnased. Need jagunevad: saviliivadeks, liivsavideks, savideks. 66 Savid jagunevad kõvadeks, plastseteks ja voolavateks. Kõva savi on vähese veesisaldusega, ta ei ole rullitav. Külmakerkelisuse järgi jaotatakse pinnased: mittekülmakerkeline pinnas – kruusad, jämeliivad; vähekülmakerkeline pinnas – keskmine ja peenike liiv; külmakerkeline pinnas – saviliiv; tugevalt kerkeline pinnas – liivsavi;
annaabi.ee 
