Sebra · Koostas: Meriliis Evart · Kuupäev: 14.12.2009 Sebra eluviis · Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ...
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama
SEBRA Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Aafrika edelaosas elab veel vhesel arvul sebrasid. Vdid on ksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu srmejljed inimestel. Kui sebral poleks vljapaistvaid must-valgeid vte, neks ta samamoodi vlja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga hsti kohaneda. Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning n...
Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg.Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe.Sebrade harjumispäraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad häälitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Antiloop Nimetus: harksarvik Liikide arv: 1 Sugukond: Antilocapridae (harksarviklased) Selts: sõralised Õla kõrgus: 81-104 cm Täiskasvanu kaal: 36-70 kg Levik: Põhja-Ameerika Elupaik: rohtlad (preeriad) ja kõrbed Toit: rohttaimed, ka põõsaste lehed ja peened oksad, kaktused ja muud taimed Ühiskondlik struktuur: sügistalvisel perioodil moodustavad arvukaid karju, kus loomadel on suur liikumisvabadus; muul ajal on seltsingud väiksemad Tiinus: 8,5 kuud
annaabi.ee 
