ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ülemineku alal metsavööndis näeme metsatukkasid (puid) v Taimed on võimelised säilitama niiskust, kuivaperioodil keeravad lehed rulli Erinevaid kõrkjalisi: v Habehein v Preeriarohi v Stepirohi Lühiajalisi õistaimi: v Kullerkupp v Palu kurekell v Anomaalne pojeng Puid: v Hikkoripuu v Hõbevaher Loomastik: v Savanniga võrreldes liigivaene v Suurem osa on pisiimetajad, närilised v Elavad urgudes ning toituvad rohtla taimedest v Suuremaid imetajaid vähe v Rohttaimed on toiduks näiteks piisonitele v Leidub ka lihatoidulisi loomi, linde ja putukaid Loomad: Piison v v Koiott v Stepi Vaskuss v Suur trapi Rohtla nimetusi: v Eri paikades kannavad rohtlad erinevaid nimetusi v Euraasias stepp v PõhjaAmeerikas preeria v
Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Seinamaalingud ning reljeefid annavad tunnistust, et veel 5 000 aastat enne Kristust oli Sahara kõrb kaetud savanniga. Sahara kõrbe kliimadiagramm Sahara kõrb suve Kasutatud kirjandus: http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/images/7-2-9- 1-1.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-9- 1.htm&usg=__gmYpu1Cn33tFmlV-v- RQxso4gkY=&h=260&w=400&sz=65&hl=et&start=12&um=1&tbnid=tGmghK95Je WfcM:&tbnh=81&tbnw=124&prev=/images%3Fq%3DSahara%2Bk%25C3%25B5rb
Andamani Padauk kasvab 120 sentimeetri kõrguseks. Puit on väga hinnatud mööbli tegemisel. Andaman Padauk Albizia julibrissin Albizia julibrissin on väike heitlehised puud kasvavad kuni 5-12 m pikad. Koor on tume rohekas, hall ja triibuline vertikaalselt, sest see läheb vanemaks 8 8. Loomastik 8.1 Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Enamus loomad on pisiimetajad ja närilised kes elavad maa alustes urgudes. 8.2 Dugong, ohustatud mereimetajatest, tuntud ka kui mere Lehm. Peamiselt toitub mere-heinast ja muudest veetaimestikest. Loom on umbes kolme meetri pikkune ja kaalub umbes 400 kg. Andamani Wood Pigeon on endeemiline lind, mida leidub ainult Andamani ja Nicobar saarel. See lind on suurusest kodutuvist pikema sabaga. Lind elab tiheda lehtpuuliikidega igihaljas metsas. Dugong
Rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Leidub mandrite Seal on vähe sademeid. Seal on kõigi viljakamad Eas kasvavad kuiva lembesed taimed. Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Rohtla sisealadel ja rannikuil Ja vesi aurub kiirelt ära mustmullad. Seal on palju Taimi on seal valju võrreldes sealse Enamus loomad on pisiimetajad ja mida uhuvad külmad kui seda sajab ja selle taimi mis rikastavad sealset kuivusega. Taimed õitsevad ja kasvavad närilised kes elavad maa alustes hoovused. pärast on seal kuiv. huumuskihti
lähisekvatoriaalse kliimavöötmega. Aasta keskmine õhutemperatuur ulatub +17°C kuni +23°C olenevalt kõrgusest üle merepinna. Eristub neli aastaaega: pikk ja kuiv aastaaeg juunist augustini, lühike vihmaperiood septembrist novembri või detsembrini, lühike ja kuiv aastaaeg detsembrist jaanuarini ning pikk vihmaperiood kestab veebruarist või märtsist maini. [Burundi kliima] Taimede suhtes on riik vaene. Mets moodustab kogu riigi pindalast vaid 4%. Kiltmaa on osaliselt kaetud savanniga. See-eest on loomastik rikkalik: elevandid, lõvid, leopardid, jõehobud, krokodillid, pühvlid, tüügassead, paavianid, antiloobid jpm. Imetajaid on kokku 107 liiki, kellest simpansid ja hüäänkoerad on eriti ohustatud liikide seas. [Burundi taimestik] Jõed on lühikesed ja kärestikulised, osa neist kuulub Niiluse, osa Kongo jõgikonda. Metsa kasvab ainult mägedes. (ENE 1 1985 lk. 661) Maavaradest leidub Burundis niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide,
Sagenevad kuumalained põhjustavad erinevaid terviseriske, tulekahjude sageduse suurenemist ja metsatootlikuse langemist. Lõuna-Euroopas suure tõenäosusega vähenevad veevarud, Põhja- Euroopa riikides aga suureneb saagikus ja metsatootlikus. Enamus Euroopa piirkondi tõenäoliselt kogevad 2020. aastaks suurenenud üleujutuste riski. Ladina-Ameerika Suurenenud temperatuurid ja pinnasevee vähenemine Ida-Amazonases viib troopilise metsa asendumiseni savanniga, mis omakorda viib paljude liikide väljasuremisele. Kuivemadel aladel väheneb saagikus ja kariloomade tootlikus maa sooldumise ja kõrbestumise tõttu. Meretaseme tõus toob üleujutusi madalal asuvates piirkondades aga merevee temperatuuri tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas. Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel
temast heajooksja. Pika ja sulgedeta kaelaotsas on 2 m 75 cm kõrgusel väike pea. Kaks suurt üliterava nägemisega silma uurivad savanni kõrgelt ja märkavad kiskjaid, kui need on alles kaugel. Nii saab jaanalind õigel ajal põgeneda. Just selle kaugelenägemisvõime tõttu viibivad sebrad ja antiloobid sageli meelsasti jaanalindude seltsis. Isalinnu keha on kaetud mustade sulgedega, kusjuures tiiva- ja saba sulgedega otsad on valged. Emaslinnud on pruunikat värvi ning sulavad hästi kokku savanniga, kui nad päeval mune hauduvad. Sinignuu 6 Ta on suur, ebaharmoonilise väljanägemisega antiloob suur pea sarnaneb lehma peaga, väle sale keha aga meenutab antiloopi. Tal on pikk saba ja nii emas kui ka isasloomadel on peas kõverdunud sarved. Sinignuu elab suurte karjadena Ida-Aafrika savannides
annaabi.ee 
