Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²) Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m) Suurim järv: Victoria (69 484 km²) Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara. Aafrika loodus Väga mitmekesine . Aafrikas elab maailma kiireim jooksia- gepard. Niiluse jões hiigelsuured krokodillid. Savannides liiguvad sebrad, elevandid , pühvlid , ja suurimlind jaanalind. Aafrika keskosas on vihmametsad , kus elavad gorillad ja simpansid. Kuigi Aafrika inimesed on palju maast üles harinud leidub seal veel siiani metsikut loodust. Savann ja mägialad
veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema. Kogu ala on rohust roheline ning lilleõitest kirju. Lähisekvatoriaalse kliimavöötmega aladel laiuvad ulatuslikud rohumaad, kuna metsade kasvuks ei piisa seal vett. Puudest peavad vastu vaid mõned üksikud, kes on kohastunud kuivaperioodil vett säilitama. Neid rohumaid kutsutakse Ameerikas pampadeks ja Aafrikas savannideks. Pampades ja savannides elab arvukalt rohusööjaid loomi, kes rändavad kuival aastaajal kui süüa pole, nendele rohumaadele, kus sajab vihma ja kasvab noor rohi. Rohusööjatele loomadele peavad jahti kiskjad ning maapinnal teevad koristustööd arvukad putukad.
vastavalt maastikule – madalad jõeäärsed alad (ehk suurem osa Kesk-Kongost) on kuumad ja niisked, mägised alad külmad ja kuivad. Üldjoontes on kõige kergem kokku võtta Kongo geograafia jagades selle viieks osaks. Pinnamoelt – Kesk-Kongo on madal ja tasane jõeäärne ala, mis on kaetud vihmametsadega; idast on see ümbritsetud mägismaaga; põhjast üle Kongo jõe asuvad lauged rohumaad; läänest jällegi mägismaadega; lõunast mägismaadega, mis lähevad üle savannideks. Kliima – ekvaatorilähedane ekvatoriaalne kliima; seda ümbritsev mussoonkliima; troopiline savannikliima; niiske lähistroopiline kliima; lähistroopiline kõrgmäestiku kliima. Olenemata riigi headest looduslikest võimalustest, on Kongo arengutasemelt suhteliselt madal riik. Riigi SKT on ennustatavalt 2017. aastaks vaid 483$ inimese kohta, kuid reaalne ostujõulisus (GDP PPP) on 811$. SKT-st moodustab 44.2% põllumajandussektor, mis samuti annab aimu riigi madalast arengutasemest
annaabi.ee 
