keldritesse. Euroopa Komisjoni materjalides on tutvustatud Eestit järgmiselt : "Saun on eestlastele nagu religioon. Ühe teooria põhjal asendab saun eestlastele päikest, sest aastas on nii palju pikki pimedaid kuid....Läbi sajandite on eestlaste elu siduvaks elemendiks olnud saun." Eestis on kasutusel mitut sorti saunu. Tooksin nüüd mõned põhilisemad välja ja iseloomustaksin igaüht natuke ja teeksin juttu ka saunavihast. Suitsusaun on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast.
Jõuluhani liigub tavaliselt ringi jõululaupäeval ja käib saunas lapsi kontrollimas ja karistamas. Hanega hirmutati eeskätt pahu lapsi. Haneks maskeerus mees või naine, tõmmates tagurpidi kasuka selga, mõnikord on tal olnud käes eraldi meisterdatud pea nokaga, enamasti aga on nokk kasukakäisest välja sirutatud. Vahel on kaks näppu olnud nokaks. Haneks maskeeruti ka valget lina ümber võttes. Mõnikord on hanel saunavihast saba, enamasti aga kaasas kasevits (ka kadakaoks), millega ta saunalisi lööb. See ongi üks tema peamisi tegevusi, lisaks hane kombel kaagatamisele ja näpistamisele. Hanele pakutakse õlut ja talle võidakse vett visata. Väga harva on haned liikunud ringi mitmekesi. Komme oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal veel 1980. aastatel, 19. sajandil aga laiemaltki. Jõulukurg liikus ringi üksinda või koos teiste maskeeritutega. Riietuti samaviisi kui hane puhul, kuid nokk oli pikem.
rohtu sees. Vihtade valmistamisel laoti huupi vihad hunnikusse, pärast aga loeti üle. Kui oli paarisarv, tähendas see soovi täitumist. Kõpus on arvatud, et jaanivihaga vihtlemine ravib jooksvahaigust ning üldse igasuguseid liigesevalusid. Vaivaras ja mujalgi idapoolses Eestis oli kombeks pärast saunasttulekut viht saunakatusele visata: kui jääb pidama, on hea õnn või pulmad tulemas. Hõlpsam on toimida nii, nagu tehti Nõo kandis: saunavihast tuli tõmmata üksik oks ja sellel lehed ära lugeda. Paarisarv tähendas salasoovide täitumist. Jaaniöö annab viimase võimaluse enne suurt suve allikaveega näopesemisest ilusat nägu ja tugevat tervist loota. Teine soodus ettevõtmine on näopesemine jaanikastega või koguni kasteses rohus püherdamine (seda on soovitatud teha alasti, ja see komme on tuntud samuti teistelgi rahvastel). Jaani-nimeliste auks panid neiud jaanitulel Jaanidele lillepärjad pähe. See komme on enam