Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saunaahi" - 15 õppematerjali

saunaahi – toimub põlemine ja selle tulemusena eraldub soojus.
Soojusnähtused saunas
8
pptx

Soojusnähtused saunas

SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS EHITUS · hästi suletav · Köetav saunaahi · metallist · Mida suurema soojushulga saab ahi, seda suurem on temperatuur 1. KONVEKTSIOON · Lae all kuumem ja põranda pool külmem · Jahedam õhk soojeneb ja tõuseb lakke · Kuum õhk üleval jaheneb ja vajub alla SOOJUSJUHTIVUS · Saunaahi · Ahi soojendab õhku · Ahi soojendab ka kerist · Soojus läheb ka edasi veepaagis olevale veele · Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja soojendavad omakorda õhku AURUMINE · Aurumine veepaagis · Aurumine kerisele visatud veest · Veeaur juhib hästi soojust KONDENSEERUMINE · Auruga kaasneb ka kondenseerumine · Veeauru põrandale langedes jahtub ja kondenseerub · Veeauru lakke jõudmisel koguneb see suuremateks piiskadeks ja kondenseerub KASUTATUD ALLIKAD

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
Soojusnähtused saunas
7
odp

Soojusnähtused saunas

ja tõuseb üles poole. All pool on jahedam õhk. Jahe õhk on raskem ja vajub seetõttu alla. Kui jahedam õhk soojeneb, siis tõuseb see üles. Kuumem õhk üleval pool hakkab jahtuma ja tekib õhuringlus. Mõnes saunas on ka veepaak, millega soojendatakse vett. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla, kus küttekeha teda soojendab. (Joonis) Soojusjuhtivus Saunas on palju erinevaid soojust juhtivaid esemeid. Näiteks: Saunaahi ­ toimub põlemine ja selle tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad lähevad soojaks ja need juhivad soojust õhku ning saun muutub soojaks. Saunaahi juhib soojust ka kerisele. Kerisel olevad kivid soojenevad. Veepaak ­ seal sees olev vesi soojeneb. Soojenevad veepaagi seinad ning ka õhk soojeneb selle tõttu. Kondenseerumine Kondenseerumine on seotud aurumisega. Veeaur langeb põranda juurde. Seal see jaheneb ning kondenseerub.

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
Soojushähtus saunas
9
pptx

Soojushähtus saunas

Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu

Kategooriata → Füüsika
10 allalaadimist
Soojusnähtused saunas
1
rtf

Soojusnähtused saunas

SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. 1.Soojusjuhtivus: Esiteks saunaahi, ahjus toimub põlemine, mille käigus levib siseenergia ühelt aineosakeselt teisele ehk eraldub soojus. Teiseks veepaak, veepaagis oleve vesi soojeneb seejärel juhib see soojus veepaagi seinetele ja see omakorda soojendab saunas olevat õhku. 2. Konvektsioon; Soe õhk tõuseb üles kui aga üleval olev õhk jahtub siis see vajub alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb ülesse ning jahedam vajub alla. 3. Kondenseerumine:

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
Soojusnähtused saunas
1
doc

Soojusnähtused saunas

saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid ­ väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Kui saunas on veepaak, on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. 2.Soojusjuhtivus:Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak, kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. 3. Aurumine: Saunas on aurumist erinevates kohtades. Näiteks toimub aurumine veepaagist kui vett soojendada

Füüsika → Füüsika
47 allalaadimist
Soojusnähtused saunas
4
pptx

Soojusnähtused saunas

: Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. 2. Soojusjuhtivus: Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak, kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. 3

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Soojusnähtavus saunas
8
pptx

Soojusnähtavus saunas

sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak, kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. Aurumine

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
Soojusnähtused saunas
2
doc

Soojusnähtused saunas

märgatavalt. Leiliviskamisel on kuuma veeauru temperatuur umbes 100°C. Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri tõusu. Teisalt on see seotud inimese keha higistamisega, mis aitab kõrgemaid temperatuure taluda. Termomeeter nii suurt temperatuuri ikkagi ei näita, sest sauna kõikide osade temperatuur on madalam ja kuum veeaur jahtub kiiresti, pealegi on veeaurul väike soojusmahtuvus. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi ­ ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak ­ kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. Õhk saunas tundub kuumana sellepärast, et veeaur juhib väga hästi soojust.

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
Soojusnähtused saunas
4
doc

Soojusnähtused saunas

inimene on tähele pannud, et üleval on soojem. Tundub õige olevat, et leili viskamine teeb saunaõhu eriti kuumaks - seda on kogenud iga saunaline ja nii mõnigi kord pidanud lavalt pagema. Seda viimast uskumust tulebki lähemalt selgitada, mis sauna ikkagi tuliseks teeb ja kraadiklaasi vaadates ei muutu selle näit sugugi, vaid kipub koguni langema. 2. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust palju asjad. Esiteks saunaahi- ahjus sees toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus, ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak, kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. Soojusjuhtivusega tuleb arvestada ehitusmaterjalide valikul, sauna õhusoojuse saavutamisel ei

Füüsika → Füüsika
91 allalaadimist
Seletuskiri
14
pdf

Seletuskiri

Elamu tulepüsivusklass - TP 3. Elamu on paigutatud ehituskeelualaga lubatud tsooni, mis garanteerib vajalikud tuleohutuskujad naaberkruntidel paiknevatest hoonetest. Omaette tuletõkkesektsiooni moodustab katlaruum (EI30). Katlaruumi on ette nähtud aken, mis plahvatuse puhul töötab paiskpinnana. Katla võimsus < 24 kW. Elamusse on planeeritud kolm küttekollet. Esimesele korruse elutuppa paigaldatakse kergkonstruktsioonis valmiskamin (kütus - puit), sauna leiliruumi saunaahi (kütus : puit), katlaruumi universaalikatel. Iga küttekolle juhitakse omaette korstnasse (roostevabast terasest kattega, isoleeritud metallkorstnad). Korstnad eraldatakse kõikidest põlevatest ehitusmaterjalidest min.100 mm kivivilla kihiga või min. 100 mm laiuse õhuruumoga. Korstnad peavad ulatuma üle kõrgema hooneploki katuse pinna min. 800 mm. Elutoas paikneva kamina esine põrand viimistletakse 80 cm laiuselt mittepõleva põrandakattematerjaliga (nt. looduskivi)

Ehitus → Ehitusviimistlus
13 allalaadimist
Põlevkivi kaevandamine Eestis
5
odt

Põlevkivi kaevandamine Eestis.

kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid jutud ,et talumees ehitas saunaahi põlekivst mis koos puudega maha põles ja karjapoistest kes viskasid põlevkivi lõkkesse ja imestasid ,et kivi põleb . Teadlaste tähelepanu äratas põlevkivi 18.sajandi lõpus ,sellest ajast peale on põlevkivi huvi pakkunud .J.Georgi (1791) ja G Helmerseni tööd,viisid järeldustele et kivi saab kasutada soojuse ,tõrva ja õli toodata .19.sajandi teisel poolel tehti aga kindlaks ,et kõige paksemad põlevkivikihid on Kukruse mõisa lähistel.Põlevkivi kaevandamine algas aga 1916

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Eesti saunakuktuur
9
doc

Eesti saunakuktuur

Saun on olnud enamasti väike vundamendita ristpalkehitis, osa seinast on olnud mõnikord ka kividest laotud. Vanal ajal mindi sauna peamiselt higistama, end leiliga ravima, pesemine oli saunas teisejärguline protseduur. Varasemal ajal ehitati saun pooleldi või täiesti maa sisse, hiljem hakati ehitama puidust (palkidest) hooneid. Maa sisse ehitatud nn. koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole, oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred rõivaste riputamiseks, pingid, veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati umbes meetrikõrgune saunalava, mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide vahele. 19.saj. lõpus ehitati saunale esik (vöörus), kus sai riietuda. Saunavihad tehti

Ühiskond → Ühiskond
36 allalaadimist
Pottseppa kursus
9
doc

Pottseppa kursus

Alumine osa 2 rida. Tuharuum. Kolle. Suitsukogumisruum. See peab olema vähemalt ahju ukse kõrgune. Lõõristik. Kolle tuleb teha tulekindlast tellisest. Näit samot. Samoti vuuk peab olema 3 mm. Lõõristik tehakse savitellisest. Sillused võib teha valumassist. Lõõristikke võib olla erinevaid. Ahju ees peab olema mittepõlevast materjalist ala ukseavast kahele poole 100 mm ja ettepoole 400 mm Lahtisel kaminal 150mm ja 750 mm Liigitamine. Eesmärgi järgi. Toaahi, saunaahi, pizzaahi. Materjali järgi. Plekk, kivi, voolukivi ahi. Lõõristike järgi. Ring lõõr, laskuvad lõõrid, järjestikused lõõrid. P.5.2 Korstna pitsi ehitus ja kõrgus. Pits ehitatakse ilmastiku kindlatest tellistest. Need on testitud tellised. Pitsi tegemisel kasutatakse tugevat segu. Pits peab vastu pidama ilmastiku muutmisele. Pidev kuumenemine ja jahtumine. Armeerig võiks ka sees olla, et pits ei läheks lõhki. Korstna ots võiks olla kaetud betooniga. See väldiks lagunemist.

Ehitus → Pottsepatööd
81 allalaadimist
VALGUS
36
pdf

VALGUS

valgusallikate hulka. Seejuures sõltub kiiratud valguse värvus hõõguva metalli temperatuurist. Nii on kõigi metallidega. See võimaldab värvuse järgi metalli temperatuuri hinnata. Vaatleme lähemalt terasest keha värvuse muutumist kuumutamisel. Kui rauast või terasest ese (näiteks saunaahi) on jahedam kui 730 °C, kiirgab ta ainult soojust ja on sama värvi mis külmalt. Kõrgema temperatuurini kuu- mutatud terasest keha värvused on antud järgnevas tabelis: Terasest eseme temperatuur (°C) Värvus 730–770 küpse kirsi värvi

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Mõistatused
15
pdf

Mõistatused

nt. Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna (latse häll), Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaksteist kanapesa, igas pesas neli muna, igas munas seitse poega (aasta). Muna 9 võib mõistatustes nn. imidimetafoorina tähistada lihtsalt mitmesuguseid muid ümaraid asju, sh. puu- ja juurvilju: Pesa maas, munad taevas (õunapuu); Kana sõela all, munad sõela pial (saunaahi). Mitmesugused hulgi esinevad valged loomad (eriti lambad ja kanad) võivad mõistatustes tähendada ka hambaid: Punane õrs, valgeid kanu täis. Kukke kohtab eesti mõistatustes palju sagedamini kui kana. Väga laia esinemusega on musta kuke stereotüüp, eriti struktuurimall `Must kukk, kuldsed [mingid kehaosad]': kui viimased on suled, tähendab mõistatus pada tulel, kui sooned või sarved, siis kannelt, kui tiivad, siis püssi jne. Sellest

Kultuur-Kunst → Folkloristika alused
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun