Aretusühistute ja seltside tegevust koordineerib Eesti Tõuloomakasvatuse Liit (ETLL), mille president on EMÜ VL loomageneetika ja tõuaretuse aretusosakonna emeriitprof. Olev Saveli. Eestis tegutsevad järgmised aretusühistud ja seltsid: 1. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (asub Keavas Raplamaal ja osakond Märjal Tartumaal). Tegeleb eesti holsteini ja eesti punase veisetõu aretusega. Ühistule kuulub ka Kehtna kunstliku seemenduse jaam. 2. Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (asub Saugal, Pärnumaal). Tegeleb eesti maakarja aretusega. 3. Eesti Tõusigade Aretusühistu (asub Märjal, Tartumaal). Tegeleb sigade aretusega. 4. Eesti Hobusekasvatajate Selts (asub Toris, Pärnumaal). tegeleb Eesti hobusetõugude aretusega. 5. Eesti Lambakasvatajate Selts (asub Märjal, Tartumaal). Tegeleb Eesti lambatõugude aretusega. 6. Eesti Linnukasvatajate Selts (asub Tallinnas). Tegeleb linnutõugude aretusega. 7. Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing (asub Tartus). Tegeleb karusloomade
tähtsus tulevikus suureneda (puidukütte (probleemiks on ka siin suur mädanike juurdekasv, tekivad nn. jaanivõrsed. osakaal tõuseb aasta-aastalt). osatähtsus). Kehvema kvaliteediga Selliselt tekkinud võrsete teist pikkuskasvu 2001. aastal alustas Eestis Saugal tegevust uus saematerjali kasutatakse pakendite, nimetatakse metsanduses teiskasvuks saetööstus, mis hakkas tootma hallist lepast kaubaaluste jms valmistamiseks, parema (mitte segi ajada teiskasvuga biol. mõistes saematerjali, kuid 2002. aasta lõpus kvaliteediga puitu aga siseviimistluseks e. jämeduskasvuga).
hiliskülmakahjustuste eest. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Ehkki Eestis kasvav halli lepa puiduressurss on suur (31,5 milj m3 2016. aastal), on selle kasutamine suhteliselt tagasihoidlik. Valdavalt kasutatakse puitu kütteks ja sel alal võib tema majanduslik tähtsus tulevikus suureneda (puidukütte osakaal suureneb). 2001. aastal alustas Eestis Saugal tegevust uus saetööstus, mis hakkas tootma hallist lepast saematerjali, kuid 2002. aasta lõpus spetsialiseerus ümber teistele puuliikidele, kuna majanduslik tasuvus oli ebarahuldav. Siiski sobib ka halli lepa puit saetööstuse tooraineks, puitu kasutatakse siseviimistluseks, taaraks, kaubaalusteks jne. Palju kasutatakse halli leppa ka söetööstuses, liha ja kala suitsutamiseks