Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saugal" - 3 õppematerjali

Aretusõpetuse vastused
28
docx

Aretusõpetuse vastused

Aretusühistute ja seltside tegevust koordineerib Eesti Tõuloomakasvatuse Liit (ETLL), mille president on EMÜ VL loomageneetika ja tõuaretuse aretusosakonna emeriitprof. Olev Saveli. Eestis tegutsevad järgmised aretusühistud ja seltsid: 1. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (asub Keavas Raplamaal ja osakond Märjal Tartumaal). Tegeleb eesti holsteini ja eesti punase veisetõu aretusega. Ühistule kuulub ka Kehtna kunstliku seemenduse jaam. 2. Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (asub Saugal, Pärnumaal). Tegeleb eesti maakarja aretusega. 3. Eesti Tõusigade Aretusühistu (asub Märjal, Tartumaal). Tegeleb sigade aretusega. 4. Eesti Hobusekasvatajate Selts (asub Toris, Pärnumaal). tegeleb Eesti hobusetõugude aretusega. 5. Eesti Lambakasvatajate Selts (asub Märjal, Tartumaal). Tegeleb Eesti lambatõugude aretusega. 6. Eesti Linnukasvatajate Selts (asub Tallinnas). Tegeleb linnutõugude aretusega. 7. Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing (asub Tartus). Tegeleb karusloomade

Põllumajandus → Aretusõpetus
103 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

tähtsus tulevikus suureneda (puidukütte (probleemiks on ka siin suur mädanike juurdekasv, tekivad nn. jaanivõrsed. osakaal tõuseb aasta-aastalt). osatähtsus). Kehvema kvaliteediga Selliselt tekkinud võrsete teist pikkuskasvu 2001. aastal alustas Eestis Saugal tegevust uus saematerjali kasutatakse pakendite, nimetatakse metsanduses teiskasvuks saetööstus, mis hakkas tootma hallist lepast kaubaaluste jms valmistamiseks, parema (mitte segi ajada teiskasvuga biol. mõistes saematerjali, kuid 2002. aasta lõpus kvaliteediga puitu aga siseviimistluseks e. jämeduskasvuga).

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

hiliskülmakahjustuste eest.  Puit  pehme,  punakasvalge,  ​suurte  säsikiirtega.  Ehkki  Eestis  kasvav  halli  lepa  puiduressurss  on  suur  (31,5  milj  m3  2016.  aastal),  on  selle  kasutamine  suhteliselt  tagasihoidlik.  ​Valdavalt  kasutatakse  puitu  kütteks  ja  sel  alal  võib  tema  majanduslik  tähtsus  tulevikus  suureneda  (puidukütte  osakaal  suureneb).  2001.  aastal  alustas  Eestis  Saugal  tegevust  uus  saetööstus,  mis  hakkas  tootma  hallist  lepast  saematerjali,  kuid  2002.  aasta  lõpus  spetsialiseerus  ümber  teistele  puuliikidele, kuna majanduslik tasuvus oli ebarahuldav. Siiski sobib ka halli lepa puit saetööstuse  tooraineks, puitu kasutatakse siseviimistluseks, taaraks, kaubaalusteks jne. Palju kasutatakse halli  leppa  ka  söetööstuses,  liha  ja  kala  suitsutamiseks

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun