Saturnus oli esialgu üks numenitest, külvi ja seemne kaitsja, ning tema naine Ops, viljalõikuse abiline. Hiljem samastati ta kreeklaste Kronosega, roomlaste Zeusi, s.t. Jupiteri isaga. Sel teel muutus Saturnus isiksuseks ja tema ümber sigines terve hulk müüte. Kuldse aja mälestuseks, millal Saturnus valitsenud Itaaliat, peeti igal talvel suurt pidu - saturnaalid. Peo ajal pidi kuldne aeg taas maa peale tulema. Saturnaalide ajal ei tohtinud sõda kuulutada; orjad ja peremehed sõid ühes lauas; hukkamised lükati edasi; tehti üksteisele kingitusi; ühesõnaga - see pidu säilitas mälestuse võrdsusest, ajast, mil kõik inimesed olid ühetaolised. Ka Janus oli algul üks numenitest, "hea alguse jumal", kes pidi tagama ka hea lõpu. Teda personifitseeriti teatud astmeni. Tema peatempli uksed Roomas avanesid itta ja läände,
kavatsevad minna Spartacuse laagrisse. Porcius Mutilius oli hoopis Spartacuse poolt Catilina juurde saadetud Rutilius, kes järgmise päeva õhtul sõitis järgi Lafreniusele. Pärast natukest sõitmist, ehmus Lafreniuse hobune, visates ratsaniku kraavi. Rutilius hakkas seltsilisele appi tõttama, kui talle tuli keegi kallale. Siis sai Rutilius teada, et ta seltsiline oi äraandja ning pärast võitlust surid nad mõlemad. 17.PEATÜKK Käimas oli saturnaalide päev, mis oli pidustus, mis kestis kolm päeva jumal Saturnuse auks. Neil päevadel oli vana kombe kohaselt teenreil ja orjadel lubatud nautida midagi vabadusetaolist. Lemmiktoiduks saturnaalide ajal oli sealiha, millest valmistati mitmesuguseid roogi. Pidustuse esimesel päeval tuli Rooma Esquilinuse värava kaudu noor ,,veiderdaja" Artorix. Ta tahtis jääda märkamatuks, kuid see ei õnnestunud ning ta pidi rahvale ette aste tegema Carinae kuuria juures
Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi, jänes, varblane, ka luik ja ilusad lilled: roos, mürt, õunapuuõis ning ülane), mis viitavad tema võimule looduse üle. · Peeker (lk 307) - on keskaja legendide müütiline reliikiva, väidetavate imettegevate omadustega anum, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. · Aiax (lk 306) kreeka kangelane Trooja sõjas. XVII peatükk Artorix veiderdaja Saturnaalide päev pidustus, mis kestis kolm päeva jumal Saturnuse auks. Roomas polnud mitte alla kahe miljoni orja: peale selle voolasid saturnaalide päeval kõik linnalähedaste külade elanikud Rooma kokku. Esimesel päeval tuli Rooma Esquilinuse värava kaudu noor veiderdaja koera saatel, kandes seljas väikest käsiredelit mõnede nööridega ja mitmesuguses suuruses raudrõngastega, vasakul käel aga väikest ahvi. See oli Artorix. Tänavad olid kisa-kära täis, Artorix astus kõrvale,
soodustasid, nt olid kindlad päevad mil rahvakoosolekut võis pidada. Nende päevade ülesmärkimisega tekkis tasapisi Rooma religioosne kalender, millest hiljem kujunes kalender. Rooma kalendrisse keelatud päevadele lisaks märgiti ka pidustusi saturnaalid. Saturnaalid on pidustused, mis meenutavad kuldset ajajärku, sellel ajal valitses pärimuse järgi maad Saturnus, kõik sellel ajal oli hea, hiljem kuldne ajajärk kadus ja saturnaalid toovad osa sellest kuldsest ajajärgust tagasi. Saturnaalide eripäraks oli ka see, et sellel ajal traditsioonilised seisused kaotati ära ja nad ajutiselt ei kehtinud pärimuse järgi isegi orjad ja isandad olid sellel ajal võrdsed. Oluline tsükkel rooma religioosses kalendris on luperkaalid, need olid korraldatud jumaluse Funuse auks. Luperkaale korraldasid luperkid jooksu Palatinuse künka ümber kõik naised, kes luperkidelt said sellel ajal piitsa usuti et jäävad rasedaks. Sellised tseremoodiad arvatakse, et on osaliselt pärit
annaabi.ee 
