sümfoonia. Rahvakultuur aastail 1940-1953 Tähtsamad ümberkorraldused:Saadeti laiali Akadeemiline Helikunstnike Selts, mille asemele loodi ENSV Heliloojate Liit. Lõpetati org-de ja seltside tegevus. Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse. Tallinna konservatoorium reorganiseeriti(uus direktor-uued ja nõudlikumad programmid Moskvast)Muusikute käekäik:üks osa mobiliseeriti Nõukogude armeesse või evakueeriti tagalasse, 1942 mood.Venemaale sattunuist ERKA(ENSV Riiklikud Kunstiansamblid)(G.Ernesaks, E.Kapp). Teine osa jäi kodumaale, korraldati laulupäevasid , sümf.orkester kõrgel tasemel. 1944 toimus massiline emigreerumine, rahvusvahelise tunnustuseni jõudsid:L.Juht,M.Korjus jne.). Väliseesti muusikaelu ´hinged olid R.Toi ja H.Olt; välja anti ,,Eesti muusika ajalugu".Muusika põhieesmärk:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, juhtpositsioonile tõusid vokaalsümfooniline zanr ja massilaul. 20.saj.muusikavoolud kuulutati
probleemsituatsioonides, hindamaks nende toimetulekumeetodeid ning oskusi. Kogutud andmete põhjal ilmnes seos lapsepõlves kogetud füüsilise ja vaimse vägivalla ning sellega seostuva alaväärsus-, süü-, ja häbitundega, mis on kutsunud esile kas ohvrirolli, aidanud omaks võtta ning harjuda füüsilise ja vaimse vägivallaga või toetanud vägivallatsejaks kujunemist Jõuga on tulnud arveid klaarida 70,8% lastekodu elanikest. 1/6 probleemidesse sattunuist on seletanud kaklemis enesekaitse vajadusega, sooviga pidevast mõnitamisest, solvamisest ja alavääristamisest vabaneda. End enam ohvrirollis tundvad küsitletud on olukorraga leppinud ja leiavad, et on lootusetu enese eest seista ning esmalt lahendamatuna näivat olukorda jõuga enda kasuks pöörata. 14,2 % küsitlutest püüavad end liidrina tundes teisi hirmu ja/või armu all hoida. Kvantitatiivsete andmete ninglisatud põhjenduste analüüsimisel jäi mulje,et viimati
tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti. Öise urineerimise lisandumine näitab südametegevuse puudulikkust öösel. · Narkolepsia ehk haiguslik unesööst. · Idiopaatiline hüpersomnia. Ebastabiilsus Kukkumine on vanuril tõsise tervise- ja funktsionaalsusehäire esimene kindel märk. Neljandik kukkumise tagajärjel haiglasse sattunuist on aasta jooksul surnud. Naelastatud reieluukaela murruga patsientidest sureb aasta möödudes kolmandik. Korduv kukkumine on niisiis halva prognoosiga, sest põhjuseks on sageli vananemisest tingitud võimekusmuutused ja mitmesugused haigused. Väliste tegurite osatähtsus vanuri kukkumisel on 15%, nendeks on libastumised ja komistamised nagu noortel inimestelgi. Suurem osa vanurite kukkumistest on seotud patsiendi tervisliku
annaabi.ee 
