ajaloost, teiseks sellepärast ,et tema vormid olid tingitud ajaloolise arengu figuuridest. Ja ometi vajus hulluse suhe ajlooga õige ruttu unustusse. Hullust ei tajuta enam ajaloo vastaspoolena,vaid ühiskonna pahupoolena. Ajalooline analüüs muundus sotsiaalseks kriitikaks. Hullusest sai kodaniku eetika vormis hüljanud klassi häbimärk. Niisiis tajutakse hullust ühteaegu vältimatu maandumisena ning moraali ja religiooni printsiipide sattumusliku aksidentaalse unustamisena. Inimene seadis hullusega sisse uue suhte, mis oli ühtpidi otsesem ja teistpidi ka väljaspoolsem. Klassikalises kogemuses puutus inimene kokku eksituse kaudu, mis tähendab,et hulluseteadvuses sisaldus paratamatult tõekogemus. Hullus oli eksitus,tõe absoluutne kaotamine. XVIII sajandi lõpul võib näha üldjoontes välja visandumas uut kogemust, milles inimene ei kaota hulluses mitte tõde ,vaid oma tõde
või väär. Lihtväidetest saab koostada liitväiteid ning nende tõeväärtus võib sõltuda mingil viisil komponentväidete tõeväärtusest, mida võib saada mingi eeskirja järgi välja arvutada. Tautoloogiad on tõesed ning kontradiktsioonid on väärad. Ülejäänud väited võivad olla kas tõesed või väärad; selliseid väiteid nimetasime sattumuslikeks ning nende puhul võib vaadelda mõlemat juhtumit. Sattumusliku väite tõeväärtus määratakse loogikaväliselt. Väited ehk väidetud propositsioonid on vahendatavad teatava loogikakeele abil, mida nimetatakse lausearvutuseks ehk lauseloogikaks. Väitel on kindel tõeväärtus: kas tõene või väär. See tõeväärtus võib meile mitte teada olla, kuid see peab väitel olema. Me võime arutleda ka nii, et postuleerime samale väitele erinevaid tõeväärtusi, ent siis tuleb need
või väär. Lihtväidetest saab koostada liitväiteid ning nende tõeväärtus võib sõltuda mingil viisil komponentväidete tõeväärtusest, mida võib saada mingi eeskirja järgi välja arvutada. Tautoloogiad on tõesed ning kontradiktsioonid on väärad. Ülejäänud väited võivad olla kas tõesed või väärad; selliseid väiteid nimetasime sattumuslikeks ning nende puhul võib vaadelda mõlemat juhtumit. Sattumusliku väite tõeväärtus määratakse loogikaväliselt. Väited ehk väidetud propositsioonid on vahendatavad teatava loogikakeele abil, mida nimetatakse lausearvutuseks ehk lauseloogikaks. Väitel on kindel tõeväärtus: kas tõene või väär. See tõeväärtus võib meile mitte teada olla, kuid see peab väitel olema. Me võime arutleda ka nii, et postuleerime samale väitele erinevaid tõeväärtusi, ent siis tuleb need