VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. d)KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone ja -ühendusi. Siia alla käivad ka korteriühisud jne, mille eesmärk pole kasu t eenida, vaid olukorda paremaks muuta. e) MORAAL moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised. f) ERAELU indiviidi isiklik elukorraldus g) ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 2. MILLINE ON PLURALISTLIK ÜHISKOND?
tasu. saadavat tasu ja edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organi- Juhtimis- Eelistab formaliseeritud hierarhiat. satsioone, mitteformaalseid sidemeid. struktuur Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi Suhtumine Tunnistab keskkonnast tulenevaid kui võimalusi muutuseks. Loob endale keskkonda kitsendusi ja püüab teha optimaalseid
Proovige harjutada veel võimalike probleemidega, mis esinevad laagris, nagu näiteks koduigatsus, isupuudus, poiste pesemispõlgus jne. VÄGIVALD JA LAPSE AHISTAMINE MIDA TÄHENDAB LAPSE AHISTAMINE? Mida enam aastaid edasi iseseisvas Eesti Vabariigis, seda rohkem hakkab teadvus- tuma ja üles kerkima probleem laste ahistamisest, kuritarvitamisest ja nende hoole- tussejätmisest. Selline olukord teeb valvsaks kõiki lastega tegutsevaid organi- satsioone, koole ja ka suvelaagreid. Ei soovi ju keegi, et nende poolt hoolitsust ja turvatunnet pakkuv keskkond võib lapsele vastupidist soodustada. See aga eeldab omakorda kindla ja usaldusväärse meeskonna valimist koostööks ja tagamaks kõigile lastele laagris toredat ja turvalist keskkonda. Kahtlust tekitav lapse ahistamine Enamus laagrikasvatajaid ei tea ega oska hinnata, kas last on eelnevalt elus kuidagi ahistatud või kuritarvitatud