Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu. Setu talumuuseum.Esimene, spetsiaalselt seto kultuuri tutvustamiseks rajatud Saatse muuseum on seto kultuuriloos omaette oluline nähtus, mille tähtsust nii praegu kui tulevikuski on raske üle hinnata. Eriline koht Setomaa kultuuripildis on Saatse muuseumil eeskätt seto meestekultuuri tutvustajana.Vanas koolimajas asuva Saatse Seto Muuseumi rajas Satserinna kooli legendaarne direktor Viktor Veeber. Muuseum avati 25. juunil 1974. aastal.1992. aastast jätkas muuseumis oma isa tööd kunstnik Renaldo Veeber.Saatse muuseum on huvitava tekke- ja kujunemislooga muuseum.Setomaa kõige rikkalikuma vanavarakoguga muuseumi uus püsiekspositioon tutvustab Saatse kui vana kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest.Põhirõhk on meeste rahvapärase käsitöö eksponeerimisel.Meeste käsitöötarvete, künni-, külvi- ja koristusvahendite
Laura aleviks Jõhvi, Narva-Jõesuu, Nõmme, See sai teoks Tartu (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa rahulepinguga Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid sätestatud (Meremäe),optsiooni Pank- tulemusena. javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti lahuta- Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu, 1921. miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27. Neil ja aastal Kallaste, Mustvee, Sindi ja Tõrva,
sajandi alguseks oli Eesti Vabariigi territooriumil 366 valda (v. a Petserimaa, Valgamaa ja Narva-tagused alad). 1920. aastal otsustati luua Narva jõe taga kolm uut valda: Naroova (Narva), Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja). Seoses Petseri maakonna loomisega lisandus neli suurt valda, mis kaks aastat hiljem tükeldati nii, et moodustus üksteist valda: Irboska (Linnuse), Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe), Pankjavitsa (Roodva), Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja Vilo. Valdade ühendamised, lahutamised, ümbernimetamised ja piirimuutused toimusid läbi kogu omariiklusaja. Üldtendentsiks oli valdade arvu aeglane vähenemine - Kui 1921. aastal oli Eestis 387 valda siis 1938. aastal oli 365. Põhjuseks oli valdade väiksus, mis tegi vallavalitsuste ees seisvate probleemide lahendamise ebaefektiivseks. Alla 1000 elanikuga vallad olid elujõuetud (1922. aastal oli 66). 1939
annaabi.ee 
