patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist, poeet, dramaturg ja ajaloolane. Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal, mis rääkis kahe pärslase satiirilisest suhtumisest Prantsusmaa absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. Tema peateos „Seaduste vaim“ avaldati 1748. aastal, mis hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Ideaaliks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli tema arvates võimude lahususe teooria, millega väitis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
mingi suur illusioon, mingi Descartes'i kurja deemoni ettekujutus, see ettekujutus (sinu jaoks) on ikkagi tehtud sinu hallutsinatoorse kogemuse kvaalidest. Descartes väitis, et kahtleb kõiges, milles saab kahelda, kuid ta ei kahelnud kunagi, et tema teadvuslikel kogemustel on kvaalid, omadused, mille kaudu ta neid tunnetab või tajub. Tegusõna "kvainima" on veelgi esoteerilisem. Ta pärineb Filosoofilisest leksikonist (Dennett 1978c, 8. väljaanne 1987), eponüümide satiirilisest sõnastikust: "kvainima", verb. Millegi reaalse ja oluli- se olemasoluga tähtsust resoluutselt eitama". Esimesel pilgul oleks raske kujutada ette veel donkih- hotelikumat katset kui püüda veenda inimesi, et selliseid omadusi nagu kvaalid ei ole olemas; siit selle peatüki irooniline pealkiri. Ent ma ei naljata. Minu sihiks on õõnestada. Ma olen väljas selle peal, et kummutada ettekujutust, mis ühel või teisel
kõige imelikumate õpetuste ja süsteemide küüsi. Kant ütleb Wolffi filosoofia kohta: "Kui me vaatleme mõningate mõtteliste maailmade õhulossimeistreid... , selliseid näiteks, kes asjade korda, nagu see Wolffi puhul on, vähesest kogemusest ehitusmaterjali võtavad, rohkem aga libedate mõistetega ehitavad, ... siis peame me nende versioonide vastuolusid kannatama, kuni need härrad on end väljamaganud." Kogu see kirjutis on kantud samasugusest satiirilisest toonist. "üks teravmeelne Hudibras võinuks meile selle mõistatuse lahendada ; sest minu arvates: kui mingi hüpohondriline tuul kõhus märatseb, siis sõltub kõik sellest, mis suuna ta võtab, kui ta läheb allapoole, siis tuleb sellest peer, kui ta tõuseb ülespoole, siis on see ilmutus või püha inspiratsioon." Swedenborgi nimetab Kant "hospidali kandidaadiks". Kanti järeldused on aga väga tõsised. Kant loobub metafüüsikast vanas mõistes, kuigi
annaabi.ee 
