loomad, aga ka esemed, jumalad või inimesed. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Valmi kodumaaks peetakse Idamaad. SATIIR- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Satiirilist suhtumist võib leida juba rahvaluulet. Termini ja zanri loojaks peetakse rooma satiirikut Gaius Liciliust (2. saj eKr). 17. sajandil sai satiirist kasvatusvahend ja relv võitluses vaimupimeduse ja rumaluse vastu. HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Huumoris puudub terav pilge või hävitav väljanaermine. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1673) Ka klassitsistlik komöödia tuli kirjutada norme järgides. Ideaalsel kujul oli klassitsistlik komöödia 5 vaatuseline värssteos, milles oli meelelahutus
propageerijaks. Kaasaegse elu kujutamine romaanis paistab silma naturalistliku avameelsusega antud ja hästi tabatud olmedetailide ning tüüpide koloriitsusega. Üks parimaid rooma realistlikke kirjanikke. Lukianos: kuulsaimaid, omapäraseimaid kirjanikke. Tema kirjutatuks võib pidada umbes 70 teost. Sofistikaperioodist on säilinud rida epideiktilise kõnekunsti alale kuuluvaid teoseid, arvukad sissejuhatavad kõned, kus on tunda juba satiirikut. Nt: ,,Kärbse kiitus", kiidetakse kärbest. Järg-järgult suureneb ta loomingus satiiriline element, mis väljendub koomilistes dialoogides. ,,Jumalate kõneluses", ,,Kõnelustes merel"- mütoloogiliste süzeede ülekandmisega saavutatakse karikatuurne efekt: müüdid osutuvad mõttetuteks ja vasturääkivateks. Keskikka jõudnud, loobus Lukianos sofistikast, mis oma ,,kõrgete" tunnete ning süzeede ja mütoloogiliste
1755 ilmunud, kujutab dispuuti väljakujunenud kaanonite vastu. Lahkumine religioossest käsitlusviisiks ja pöördumine inimlikumale. Fanatism ja antikatoliiklus.Näidatakse, kuidas Orleans'i neitsi kuulutatakse pühakuks. Vaadeldakse, kuidas O neitsi langeb poliitiliste ohvriks. Siin näidatakse asju muigamisi, alandatakse. Voltaire üldjoontes toetub Prantsuse kirjaniku Rabelais eeskujule. Voltaire austas teda ja nägi suurimat satiirikut temas.Teose narratiiv kulgeb vabalt, meeldivalt, kergelt. Süzeeliinid vahelduvad omavahel kiiresti. On tuntav nõtkus ja dünaamilisus. Süzeeliinid lähevad mitmes suunas. Teos on pateetilis-irooniline ja tihti vahelduvad stseenid ka tahtlikult madaladatud tseenidega. Voltaire paigutab iseennast ka teosesse- kõneleb otse ja avalikult enda nimel justkui kõrgelseisev isik.Selles kajastuvad valgustuse peamised ideed. Teos on ka küllaltki erootiline
annaabi.ee 
