1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki koos Ameerika Ühendriikidega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), mis ühendas riike sõjaliselt, ja 1952. aastal asutati Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel koos Beneluxi maadega ja Itaaliaga Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai majandusliku koostöö ühendus. Vastukaaluks moodustas NSV Liit 1949. aastal koos endast sõltuvate rahvademokraatia maadega Vastastikuse Majandusabi ja Nõukogu (VMN) ja 1955. aastal satelliitriike siduva majandusliku Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Lääne organisatsioonid olid vabatahtlikud, Nõukogude Liidu omad aga kohustuslikud. Külma sõja peamiseks tandriks teaduses oli kosmonautika. Mõlemad üliriigid tegid katseid saata mehitatud kosmoselaevu kosmosesse. Esimesena õnnestus see Nõukogude Liidul. Esimese inimesena käis kosmoses 1961. aastal Juri Gagarin, kes pärast reisi kogus tohutu menu. Samas puudutas Kuu pinda esimese inimesena ameeriklane Neil Armstrong 1969
Postfordism majandusmudelina- majanduse restruktureerimine, tööturu diferentseerumine(head ja halvad töökohad), tänaseks tootmise põhimõte, tootmine kindlale tarbijaskonnale, teadmustöötajad, ostlemine Esimese maailma riigid- pärast II MS kasutusse tulnud mõiste, mille all peetakse silmas rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (Euroopa riigid, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa) Teise maailma riigid- enne sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemist Nõukogude liit ja selle satelliitriike Ida- ja Kesk-Euroopas (Nõukogude liit, Bulgaaria, Ukraina, Vietnam, Hiina Vabariik jne) Kolmanda maailma riigid- arvati, et need riigid arenevad teisiti esimesest maailmast, hiljem sai aga mõiste negatiivse tähenduse (kehvad elamistingimused, ebastabiilsus). Tänapäeval riigid madalama industrialiseerimisastmega ja elustandardiga, kui esimese maailma riigid. (Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika, Kariibi mere riigid)
Ida-Euroopas oli NL kokkuvarisemise järel majanduse liberaliseerimine väga järsk (endistest kommunistidest said tulihingelised kapitalistid). Nõukogude Liidus lõhkus Gorba käsumajanduse, kuid uut süsteemi ei ehitatud. Jeltsin lõi turumajanduse. Ebaõnnestunud üleminek vabaturumajandusele ja vastuseis kapitalismile põhjendab osaliselt Venemaa demokraatiaprobleeme. Eestit ja Rumeeniat tabas ümberorienteerumine veidi kergemalt, kuid siiski hullemini kui Nõukogude satelliitriike, kus oli osaliselt ka varem vabat turgu harrastatud või selle vastu vähemalt intellektuaalset huvi tuntud. Hiina viis alates 70ndtest läbi mitmeid reforme, lubades osaliselt eraettevõtluse ja vabakaubanduse ning avades järk-järgult piire turistidele ning lubades kodanikke välismaale. Vaba turg aga süvendab autoritaarses Hiinas jõhkralt materiaalset ebavõrdsust, kuna varem oli riigi poolt
annaabi.ee 
