tema territoorium on okupeeritud. Prantsuse valitsus aga lükkas selle ettepaneku tagasi, ning 22. juunil sõlmis Prantsusmaa Saksamaaga vaherahu. Kapitulatsioonile kirjutas Compiegne'i metsas alla peaministriks tõusnud marssal Henri Philippe Petain, Esimese maailmasõja kangelane, tehes seda samas salongvagunis, kus oli 11. novembril 1918 sõlmitud Esimese maailmasõja lõpetanud vaherahu. Sel moel tasus Hitler Prantsusmaale Saksamaa alandamise eest. Prantsusmaa muutus Saksamaa satelliidiks ja katkestas diplomaatilised suhted Suurbritanniaga. Kasutades kestvat sõjategevust Läänes, otsustas Nõukogude Liit viia lõpule oma plaanid Ida- Euroopas. Eesti, Läti ja Leedu okupeeriti 15. 17. juunil ning annekteeriti 3. 6. augustil 1940. 28. juunil inkorporeeris Nõukogude Liit ka Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Rumeenia, kellele Saksamaa keeldus abi osutamast, vastupanu ei avaldanud. 1940
Hispaania hääbuva Habsburgide dünastia ulatuslike valduste kaks peamist pärijapretendenti olid Louis XIV (või tema järeltulijad), kes oli ühe Habsburgide soost inafanta poeg ja teise abikaasa, ning Austria Habsburgid - Austria keiser Leopold oli samalaadses sugulussuhtes nende samade infantade nooremate õdedega. Louis’ eesmärgiks ei olnud niivõrd Prantsusmaa ja Hispaania otsene ühendamine, vaid Hispaania põhivalduste muutmine Prantsusmaa satelliidiks. Samuti tahtis ta vältida Hispaania valduste minekut Austria Habsburgide otsese kontrolli alla. Hispaania valduste pärimise küsimus varjutas Euroopa rahvusvahelisi suhteid kogu 17 sajandi viimase kolmandiku. 1668 aasta jaanuaris oli Bourbonide ja Austria Habsburgide vahel saavutatud kokkulepe Hispaania valduste pärimise küsimuses. Kokkulepe nägi ette, et Carlos II surma korral läheb Hispaania troon, Ameerika ja Milano ( ning veel valdusi Itaalias) Leopoldile või
sest ei soostunud Prantsuse võimuga Kesk-Euroopas. Samuti toetas Aleksander I Preisimaad, mille kuninga 1802 oli sõlmitud liidusuhted. Austria lüüasaamise ja Venemaa taandumise üheks põhjuseks oli Preisimaa kõrvalejäämine koalitsioonist, kuid 1806 sattus Preisimaa ise löögi alla. Veebruaris oli Preisimaa sunnitud Prantsusmaaga sõlmima Pariisi lepingu, mis muutis Preisimaa siuliselt Napoleoni satelliidiks. Lisaks kuulutas Inglismaa Preisile sõja juunis 1806. IV koalitsioon 1806 – 1807 Napoleoni vastu võitlesid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Rootsi. 1806 augustis üritas FW III oma positsiooni parandada, mobiliseeris sõjaväe ning nõudis Napoleonilt oma valduste tagastamist ning vägede äratõmbamist Preisi piirilt. Napoleon aga ignoreeris neid nõudmisi. Sügisel alustas ta sõda Preisimaa vastu ning purustas viimase väed 14 oktoobril 1806 toimunud Jena ja Auerstädti lahingus
annaabi.ee 
