üleväetamine, monokultuursus) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon § Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5km aastas. § Saheli piirkond levib lõuna poole kiirusega kuni 48km aastas. § Viimase 50 aasta jooksul on kõrbestunud 810 miljonit hektarit maad, mis on ligikaudu Brasiilia territooriumiga võrdne ala. Ehitusdegradatsioon § Viljakad alad kaetakse ehitiste ja teedega. § Maavarade kaevandamine. 2002. a. Egiptuses tehtud satelliidifotod näitavad, et 32% põllumaast katavad ehitised ja teed. Enamik Egiptuse elanikkonnast elab kitsal põllumaade ribal Niiluse jõe kallastel, mis moodustab vaid 4% riigi territooriumist. 1994. a. võttis ÜRO Rio de Janeiros vastu kõrbestumistõrje konventsiooni, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas.
Seal toimuv võib tekitada veelgi ulatuslikumaid muutusi. Jääkate, mis ookeani -7- isoleerib ja kiirguse tagasi atmosfääri peegeldab, toimib kui jahuti. Kui see kaob, võib kaasneda veelgi hoogsam soojenemine. Palju on räägitud Arktika jääkatte ulatuse vähenemisest, kuid peale selle on jõudsalt kahanenud ka paakjää paksus. Ameeriklaste allveelaevadel tehtud uurimuse tulemused on küllaltki jahmatamapanevad: kui satelliidifotod on viimase kolmekümne aasta jooksul näidanud jääkattega ala kahanemist 8 10%, siis paakjää paksus on vähenenud lausa 40% võrra. On avaldatud arvamust, et Arktika jääkate võib kaduda märksa kiiremini, kui ennustavad kõige julgemad mudelid. Satelliidipiltide põhjal koostatud mudelid pakuvad, et selline olukord võib saabuda aastail 2070.2080, mõnede hinnangute järgi aga veelgi varem: juba viieteist- või kahekümne aasta pärast.
Partha Dasgupta (1993) on uurinud loodusvarade asendamist ja klassifitseerib üheksa võimalust: 1) Innovatsioon, mis võimaldab ühte või teist resurssi kasutada uutes rakendustes, uuteks toodeteks 2) Uute materjalide arendamine, nt sünteetilised kiud 3) Tehnoloogiline areng, mis tõstab kaevandamise (kasutamise) tootlikkust. Näiteks kaevandustes suurte ja võimsate masinate kasutamine 4) Teaduse ja tehnika avastused, mis teeb loodusvarade avastamise ja uurimise lihtsamaks (satelliidifotod, seismoloogia jms) 5) Tehnoloogia areng, mis tõstab kasutamise efektiivsust (näit ressursside kasutamine energia tootmiseks) 6) Meetodite areng, mis võimaldab kasutada madala väärtusega, kuid rikkalikke varusid (madala S sisaldusega sulfiidid) 7) Ümbertöötlemise (recycling) pidev areng 8) Suure väärtusega varude asemel vähemväärtuslike kasutuselevõtt 9) Hääbuvate varude asendamine inimese poolt loodud kapitaliga