Silver Matvei AP11 Autode alusraamid K- Seeria sassii Scania K-seeria teeäärsel poolel puuduvad komponendid, see võimaldab integreerida keskele või tagaotsa tualettruumi, tagumise ukse või täiendava pagasiruumi. Tänu tagaossa pikisuunas paigutatud mootorile ulatub pagasiruum esitelgedest tagatelgedeni ning seda saab teha suureks ning kergesti ligipääsetavaks K-seeria vastab suuresti varieeruvale reisijate mahutavuse vajadusele, tänu selle erinevatele telgede konfiguratsioonidele ning faktile, et seda on võimalik tellida kas ühe- või kahekordsena. Saadaval laias valikus 5- või 6- silindrilised mootorid koos manuaalse, poolautomaatse või täisautomaatse käigukastiga Scania sassii üldiseloomustus Scania raamidel on väga suur struktuursuse terviklikkus ning kõrged paindumispiirid. Läbi põhjalike testide ning aastakümnepikkuste kogemuste oleme loonud valiku stabiilseid, kestvaid raame erinevate suurustega koormate jaoks ning erinevate kõ...
Volvo FH16 Volvo FH16 on uuepõlvkonna veoauto, mis on disainitud ja mugandatud rootsi disainerite ja inseneride poolt. Volvo FH16 on parim valik raskete kaupade kaugvedudeks. Võimas 16-liitrine mootor tagab suure keskmise kiiruse. Volvo FH16 saab kohandada sobivaks mitmesuguste transporditööde jaoks. Valida võib erinevate kõrguste, vedrustussüsteemi tüüpide, pidurisüsteemide ja lisaseadmetega sassiiside vahel. Madalad sassiid on ette nähtud täisõhkvedrustusega autodele puistematerjali vedamiseks headel teedel. Keskmine kõrgus sobib madala esiteljega veokitele koos esilehtvedrustuse või esiõhkvedrustusega. Kõrge mudel on ette nähtud ehitusplatsil raskeid töid tegevatele ja lehtvedrustusega veokitele. Volvo FH16 jaoks on saadaval vedrustuse kaks põhitüüpi: õhkvedrustus ja lehtvedrustus. Õhkvedrustus pakub suurt mugavust juhile ja hoiab kaupa, on kasulik kogu veoautole, pikendades sassii tööiga
A. Lipgartiga, keeldus 1933. aastal kategooriliselt Ameerika mudeli kopeerimisest, omades täiesti oma ettekujutust rahvusliku sõiduki kontseptsioonist tuginedes esimese mudeli tootmisel saadud kogemustele. Niisiis ei valitud auto jõuallikaks Ameerika analoogil olevat V-8 mootorit, vaid modifitseeriti oluliselt juba tootmises olevat 4- silindrilist mootorit saavutades senise 40 hobujõu asemel 50. Põhimuudatused aga puudutasid sassiid. Välja töötati ekstratugev raam ning uue struktuuriga vedrustus (prototüübi kahe ristivedru asemel neljale lehtvedrule toetuv) (tõlkija märkus: ei tasu unustada, et see lahendus toimis edukalt vähemalt 90-te alguseni). Kodarrattad asendati stantsitud ketasratastega, millel olid ka suuremad rehvid. Kõigile arusaadavatel põhjustel osutus Fordi raam Venemaa teeoludes täiesti kõlbmatuks. Kõige selle tulemusena sai GAZ M-1-st nagu
sanitaarauto. 1929. aastal oli neid Tallinnas kaks. Peale selle oli Punase Risti Peavalitsuse transportosakonna käsutuses ka 2 kergesõiduautot ja 1 veoauto. Nakkushaigusi põdevaid patsiente veeti nakkushaigete ravila erisõidukiga. Haigevedude arv sanitaarautodega küündis pooleteise tuhandeni aastas, neist umbes 1/4 -1/3 tehti tasuta. Autode läbisõit Tallinna ja selle ümbruse viletsatel teedel ületas 15 000 km aastas. Autode kered ehitati kodumaal, välismaalt toodi vaid sassiid ja plaanid. Seda tehti mitmel põhjusel: esiteks kulude kokkuhoiuks ja omamaise tööstuse arendamiseks, teiseks kohapealsetest oludest tingitud muudatuste tegemiseks detailides. Peale haigete transpordi hakkasid transportosakonna sanitaarautod välja sõitma õnnetusjuhtumitele, kus kaasasõitnud medõde andis kannatanutele kvaliteetset esmaabi ning toimetas vajadusel haiglasse. Transporditi ka õnnetusjuhtumitel surmasaanuid, kuid mitte 8 Eesti Punane Rist 90