linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). Megalinnade probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine (Valglinnastumine on suurlinnade planeerimata, kiire ja laienev kasv, mis tekitab tihti laiu alasid hõlmavaid äärelinnu, sealhulgas aedlinnu. Selle tekkepõhjus on linnaala laienemine elanike arvu suurenemisest kiiremini.), linnakeskuste taaselustamine, keskkonnaprobleemid. · Globaallinnad (S. Sassen) Maailmamajanduse põhikeskused (Sassen 1991; 2001), suured linnad, kuhu koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad. Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline roll globaliseerumise tootmises kasvanud rahvusvaheliste tehingute mastaap ja keerukus nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid; suurimate rahvusvaheliste firmade peakontorid. · Kohaturundus
keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn New York, London ja Hong Kong: privileegitud positsioon kapitali, informatsiooni ja inimeste rahvusvahelistes võrgustikutes Friedmann. Maailmalinnad on võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades) Sassen. Globaallinnad on globaalse kontrolli [suutlikkuse] sisendite tootmiskeskused (“globaliseerumise kompositsiooni” mõtestades) Shanghai, São Paulo ja Seoul on pigem maailmalinnad (peamised majanduslikud võimud maailmamajanduses) kui globaallinnad (hästi omavahel seotud globaalsete teenuste keskused) London, New York, Pariis ja Tokyo on neli linna, mis on maailmalinnad, globaallinnad ja rahvusvahelised finantskeskused.
Transnatsionaalsedkorporatsioonid majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus Tehnoloogilised muutused ,,kaaluta majandus", elektroonilised majanduskeskkonnad *Globaalnemajandus: kas ,,lame"või kontsentreerunud? Globaliseerumisdebatid. Kriitika: globaalne majandus ei ole ,,lame" Uued globaalsed ebavõrdsusmustrid; globaallinnade areng; ,,globaalne regionaalsus" (McCann2013) Aeg kui uus konkurentsitegur (S. Sassen): ettevõtlusteenused vajavad lähedust teistele teenusepakkujatele -> komplekssed tooted-teenused; Kohaliku tasandi jätkuv olulisus, nt institutsioonid; kohalik tööjõud sildamas välisettevõtet ja sihtkohariigi majanduskultuuri jms David Held jt(1999): globaliseerumisdebatt ja ,,koolkonnad" Hyperglobaliseerujadrahvusriigi lõpp, turujõud domineerimas rahvusriikide valitsuste üle, uus globaalne maailmakord, piirideta maailm;
annaabi.ee 
