Kaliifid · Pärast Muhameedi surma, 632 aastal, juhtisid araablaseid prohveti asemikud kaliifid. · Esimene kaliif, Abu Bakr, võttis ülesandeks ühendada kõik araablased ühe usu alla, tekkis mõiste jihad. · Teine kaliif, Umar, tõi uue tähenduse kaliifile (mitte ainult islamistide poliitiline liider vaid ka vaimne juht). · Uthman, kolmas kaliif, jätkas eelkäijate traditsioone. Lasi kirja panna koraani ning laiendas riigi piire Bütsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. · Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast neljandaks kaliifiks, teda toetasid shiiitid. Shiiite vastandasid haridziidid, kes suutsid tappa Ali. · Umayyadi dünastiaga lõppes õnnelik kaliifide ajastu. Damaskuse kalifaat · Pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Damaskus. · Damaskuse kaliifide juhitud riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. · Alistatud rahvastesse suhtuti üsna leebelt,
pooldajatelt. Kristlased ja juudid said osalisi maksuvabastusi, kuid teised mitte mingisuguseid. Just see andis erilise ju islami levikule, paljud lksid vabatahtlikult le islami leeri. Kohati oli tung nii juline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa titmisega. Hiljem pti aegamda jlle makse peale panna. Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi palvernnakute asjus. Sassanite impeerium Prsias oli sel ajal nrgenenud suurte sdade tttu Btsantsi vastu ja Umaril nnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa impeeriumist endale saada. 637. aastal alustati Egiptuse vallutamist, aastal 641 alistus Babylon. Kik need territoriaalsed vallutamised aitasid islami levikule kaasa. Samuti suhtus Umar sallivalt teistesse uskudesse, klastades niteks kristlaste kirikuid. Seda oli siiski rohkem vaja poliitiliselt, et leida vallutustele liitlasi
Nendel vallutatud aladel elasid kristalased ja juudid. Et kiirendada islami levikut siis Omar vabastas muhameedlasi osadest maksudest, kuid teistelt nõudis makse sisse täie rauaga. See andis erilise jõu islami levikule, millega astusid paljud vabatahtlikult islami usku. Samuti suhtus Omar sallivalt teistesse uskudesse, külastades näiteks kristlaste kirikuid. Seda oli siiski rohkem vaja poliitiliselt, et leida vallutustele liitlasi ning mitte sundida vastaseid viimse veretilgani sõdima. Sassanite impeerium pärsias oli sel ajal nõrgenustunud suurtest sõdadest Bütsantsi vastu ja Omaril õnnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa sellest impeeriumist endale saada. Seejärel pöörduti Egiptuse peale, kus veel kord purustati Bütsantsi vägi ja kihutati selle riismed kaugele põhja poole. Muu hulgas võitlesid moslemiväed pärsia Sassaniidide dünastiaga Iraagi ja Iraani aladel. Mitmes lahingus põhjustasid moslemid pärsia väesalkadele raskeid kaotusi
jõudsid muslimite väed Lõuna-Iraagini ja Palestiinani. (Schimmel 2001:23-30) 6.2 Umar (634 644 ) Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks järglaseks Umari. Umar tõi kohe uue mõiste kaliifi tähendusele. Kaliif ei ole mitte ainult poliitiline liider vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt piire laiendama. Umari ajal olid sõjaretked silmapaistvat edukad: 635 vallutati Damaskus , 639 641 alistati Egiptus ja 640 644 Iraan. Sassanite impeerium vastu ja Umaril õnnestus 636 aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa sest impeeriumist endale saada. 6.3 Uthman ( 644-656 ) 644 aastal suri Umar pärslasest ametniku käe läbi ja tema järglaseks sai Uthman. Uthmani ajal vallutasid araablased lõplikult Pärsia, enamiku Põhja- Aafrikast ning tungisid Kaukaasiasse, samuti langes nende kätte Küprose saar. Uthmani ajal sai oma esialgse kuju Koraan. (Schimmel 200:23-30)
annaabi.ee 
