· Süüriakeelsed allikad. Ajaliselt ja territoriaalselt kitsad. · Juudi allikad. Babüloni talmud. · Sassaniidide endi allikad. Palju neist muhameedlaste ära hävitatud. · Araabia allikad (tähtsaimad). Araablased hakkasid pärast vallutust maailmaajalugusid kirjutama, seda sassaniidide endi Üleval ja all: Shapur II allikate põhjal. Pole nii kitsarinnalised ja usust mõjutatud. Kuulsaim Al-Tabari, mis on väga põhjalik. Sassaniidid olid väga uhked oma pärsia päritolu üle ning nad tahtsid taastada Pärsia impeeriumi kogu oma suuruses. Riik tekkis Partia Parsa provintsist, kus tõusti Partia vastu üles. Kuna Partial oli ka muidu olukord raske, siis Sassaniidid järjest kasvasid ning vallutasid enamuse Partia aladest. Algasid sõjad Roomaga, mis olid sarnased Partia omadele: lõplikku võitu kumbki ei saavutanud, kuigi olukorrad vahel väga ohtlikud. Shapur I hakkas manihheismi pooldama, mis kujutas maailma hea ja
Abu Bakri valitsemisajal astus islamikogukond tähtsa sammu: vallutas lõplikult kogu Araabia poolsaar. Kui Abu Bekr suri valiti teine kaliif kes kandis nime Omar. Tema ajal algasid tõelised vallutusretked, mis muutsid maailma, sest loodi uusi islami dünastiad. Omari surma järel 644. aastal valiti kasvavale suurriigile komas kaliif. Selleks sai Othman ibn Affan, Omaijaadide suguvõsast. Tema ajal vallutati Egiptus, Põhja-Aafrika, Iraan ja Sassaniidid. Peale surma valiti neljas kaliif Ali, kes oli Muhamedi tütrepoeg. Ali tapeti haridziidide poolt. Haridziidid lõid palju miniriike ning selega algas Omaijaadide dünastia ja vanim eraldunud usuvool oli tekkinud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.saue.edu.ee/failid/islam.pdf 2. http://my.tele2.ee/islamvp/islami_areng.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Islam 4. http://wiki.zzz.ee/index.php/Islami_ajalugu 5
ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Bütsantsi põhilisteks välispoliitilisteks konkurentideks IV-VII saj. olid: Sassaniidi Pärsia idas, Germaanlased ning langobardid läänes ja slaavlased põhjas. Ainuke tõseslt võetav vaenlane olid Sassaniidid, kellel oli arenenud riik ja sõjavägi. Vandaalide riik Põhja-Aafrikas, kunagine kardetud vaenlane oli sisekonfliktide tõttu nõrgestaud. Lääne-Goodi kuningriik Hispaanias, oma geograafilise paiknevuse tõttu ei saanud ohustada Bütsantsi huve Vahemere basseinis. Pärast oma onu Justin I Vanema surma 527. Aastal pääses võimule unistaja Justinianus I, kes nägi endas muistsete Vana-Rooma Imperaatorite järeltuliat ning seega pidas oma püha
annaabi.ee 
