7-8 liiki) Ainuraksed (~39 000 liiki) Seltsid (päriskonnad, sabakonnad, siugkonnad,), ( viburloomad, kulendloomad, ripsloomad, Sugukonnad (kärnkonlased,..), Perekond eosloomad) (kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...) LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid selgrootud selgroogsed Katteelundid Limane nahk, lihased, Soomused, sarvsoomused, lubikoda, kitiinkoorik,... nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake,
· elavad nii vees kui maal · kõigusoojased · nahk on paljas, limanäärmed · jäsemed liikumiseks · hingavad kopsude ja nahaga · süda kolmeosaline · kaks vereringet · viljastumine kehaväline · koeb vette ROOMAJAD · elavad peamiselt maismaal · kõigusoojased · keha katavad sarvsoomused · liikumiseks kasutavad 1) jäsemeid 2) keha · hingavad kopsudega · süda kolmeosaline · kaks vereringet · viljastumine kehasisene · munevad maismaale LINNUD · elavad peamiselt maismaal · püsisoojased · keha katavad suled
Küttimisega pole oluliselt tegeldud, viimase aastaga on tapetud vaid veidi üle 60 kopra. Ilmselt on selle põhjuseks kopra vähene tundmine ja teadmatus, et selle looma liha on väidetavalt väga hea maitsega ja tema nahk väärtuslik. 1. KOBRASTE ELUTEGEVUSEST. Euroopa kobras on kuni 1,4 m pikk ja kaalub ligi 50 kg. Karvastiku värv varieerub helepruunist kuni mustani. Lapikut saba, mis on ülevalt poolt nagu lömmi löödud katavad sarvsoomused. Tagajäsemed on suurte jalalabadega ja nende varvaste vahel on ujulestad, mis annavad laialisirutatud varvaste korral umbes 70 suuruse sõudepinna. Tagajäsemete teise varba küünis on kahestunud, moodustades nagu omamoodi hargi, mis ilmselt võimaldab loomal harjata oma karvkasukat ja eemaldada ektoparasiite. Töö juures kobras saba ei kasuta, see on ainult toeks käimisel või tasakaalu hoidmiseks lamavate puutüvede vahel ronimiseks.
Enamikul roomajatel on süda kolmakambriline, kuid siiski on vatsake jaotatud mittetäieliku vaheseina abil kaheks. Arteriaalne tüvi jaotub kolmeks:kopsuarteriks, mis hiljem hargneb vasakuks ja paremaks aordikaareks. Hingamisfunktsioonidest vabanenud nahk teeb läbi muudatusi, mis peavad organismi kaitsma kuivamise eest. Roomajatel pole nahanäärmeid, sest nahka pole vaja niisutada (aurumine keha pinnalt on vähenenud, sest keha katavad sarvsoomused). Roomajate seedekulgla võimaldab püütud saaki hästi ära kasutada. Maks on suur, esineb sapipõis. Roomajad on, vaatamata surtele muudatustele siiski kõigusoojased, st. nende kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast. Roomajate nägemiselundis nihutatakse akommodeerimisel läätse kui ka muudetakse selle kõverust. Kuulmiselundis on toimunud muutused, mis võimaldavad roomajatel paremini kuulda. Haistmiselundi iseärasuste tõttu saavad roomajad hingata ka siis, kui toit on suus
annaabi.ee 
