Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale erinevate ajastute settekivimid? Kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all. Miks ei leidu Eesti- alal devonist nooremaid settekivimeid? Kuna devoni lõpus kadus Eesti alalt vesi ja toimus maismaastumine.
Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt, liivakivi, lubjakivi, kivisüsi, põlevkivi jne. Moondekivimid tekivad maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. Selleks protsessiks on vaja kõrgenenud rõhku ja temperatuuri (üle 100-200ºC), et sette- ja paljud tardkivimid kristalliseeruks ümber mineraalide kooslusteks. Levinuimad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. KIVIMIRINGE: Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad, siis nende osakesed settivad kihtidena, moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. 3)iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb
ümberkristlliseerumisel ehk moondumisel uuteks mineraalideks. See toimub kivimi pooriruumis olevate lahuste ja gaaside toimel maapõues tõusva temp. ja rõhu tingimustes. Põhilisi moondetüüpe on kolm: regionaalmoone-litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades, kus valitseb kõrge temp. ja rõhk. (savikilt, vilgukilt, gneiss) kontakmoone- magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid. (marmor, kvartsiit, sarvkivi) purustusmoone- leiab aset murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel. (hõõrdebretša, müloniit) 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit, bretša Basalt- kristallidest koosnev musta värvi kivim, mis on tardunud ränivaesest magmast. Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja
eriteraline struktuur N E B Kristalne kilt Plaatjas tekstuur Gneiss Vöödiline tekstuur Aluseline tardkivim Amfiboliit Teraline struktuur Savikivim, Sarvkivi Teraline ja peitkristalne struktuur purskekivim Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimid: · kivimid, mis tekivad kõrgel temperatuuril magmamasside kontaktil ümbriskivimitega, st kontaktmoondel; · kivimid, mis tekivad kõrgel rõhul murranguvööndeis, st purustusmoondel; · kivimid, mis tekivad mäetekkelistes piirkondades, st regionaalmoondel; · kivimid, mis tekivad kontinentidel paksu settekattega nõgudes ning ookeanide
131. Kontaktoreooli mõiste? Tuline magma kuumutab ümbritsevaid kivimeid. Kivimeid, mis on allunud kõrgema temperatuuri mõjutustele nimetatakse kontaktoreooliks ehk kontaktivööks. Need kivimid, mis on kontaktivöös alluvad kontaktmoondele. 132. Skarn kui kontaktmoonde kivim. Skarnid tekivad magmamasside kontaktil karbonaatkivimitega, mille tulemusena tekivad valdavalt Ca-, Mg- ja Fe-silikaadid 133. Sarvkivi kui kontaktmoonde kivim. Kontaktmoondel tekib kivimite kõrgetemperatuurilisel ümberkristalliseerumisel väga peeneteraline, üksikutest mikroskoopilistest idiomorfsetest kristallidest koosnev kivim (agregaat), mida iseloomustab karplik murre. Vastav stuktuur on sarvkivistruktuur. 134. Mis toimub kataklastilise e. dünamometamorfismi käigus kivimitega. Murrangbretsa ja müloniit. Purustus e
annaabi.ee 
