Pärisnahk Pärinahah rakud annavad nahale elastsuse. Selles on rasu- ja higinäärmed, karvad, retseptorid, närvid ja veresooned. Juusteja teiste karvade juured (karvasibulad) paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Naha sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Ööpäevas eraldub neid umbes 10-15 grammi. Marranahk sarvkihi all Marrasnaha rakud paljunevad kiiresti ja toodavad sarvkihi jaoks uusi rakke. Siis rakud sarvestuvad. Karvad Jaheda korral tõusevad karvad püsti, seda teevad karvapüstitajalihased. Juuksed Ühest karvasibulast kasvav karv kasvab mitu aastat. Seejärel langeb karv välja ning paari kuu pärast hakkab kasvama uus karv. Küüned Koosnevad valkainest keratiinist. Küünte ülesanne on sõrma- ja varbaotste kaitse. Tavaliselt kasvavad küüned mõne cm pikkuseks. Hehe, mul on pikad:P
ka teistesse piirkondadesse. Sündimise momendiks on karvanääpsude arv juba lõplikult välja kujunenud, kuid muutused nääpsude ehituses ja talitluses kestavad veel kaua. Karvanääpsus ei toimu karva kasv kunagi pidevalt vaid tsükliliselt. Nimelt kõhetub perioodiliselt, keskmiselt iga l-4 aasta tagant, karva toitev karvanäsa. Toitehäirete tõttu kõhetub ka näsal asetsev karvasibul, kus seni intensiivselt paljunenud rakud surevad ja sarvestuvad, mistõttu karva kasv lakkab. Esialgu jääb selline surnud karv oma nääpsu püsima, eemaldub aga kergesti juba õrnalt tõmmatesl, näiteks kammimisel. Karvanääpsus moodustub aga endise kõhetunud näsa kõrval paari kuu pärast uus elujõuline näsa, mis võtab eelmise funktsioonid täielikult üle ning kasvatab uue karva. Kuna juuksekarvade normaalsed perioodilised vahetused ei tolmu üheaegselt, siis tavaliselt ei märgatagi, missuguse aja jooksul endised juuksed uutega asenduvad
ka teistesse piirkondadesse. Sündimise momendiks on karvanääpsude arv juba lõplikult välja kujunenud, kuid muutused nääpsude ehituses ja talitluses kestavad veel kaua. Karvanääpsus ei toimu karva kasv kunagi pidevalt vaid tsükliliselt. Nimelt kõhetub perioodiliselt, keskmiselt iga l-4 aasta tagant, karva toitev karvanäsa. Toitehäirete tõttu kõhetub ka näsal asetsev karvasibul, kus seni intensiivselt paljunenud rakud surevad ja sarvestuvad, mistõttu karva kasv lakkab. Esialgu jääb selline surnud karv oma nääpsu püsima, eemaldub aga kergesti juba õrnalt tõmmatesl, näiteks kammimisel. Karvanääpsus moodustub aga endise kõhetunud näsa kõrval paari kuu pärast uus elujõuline näsa, mis võtab eelmise funktsioonid täielikult üle ning kasvatab uue karva. Kuna juuksekarvade normaalsed perioodilised vahetused ei tolmu üheaegselt, siis tavaliselt ei märgatagi, missuguse aja jooksul endised juuksed uutega asenduvad
Teraapia: aktiivne jahutamine (jää / külm vesi). Oluline anatoomia ja füsioloogia → peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“. Naha ehitus Nahk koosneb mitmest kihist. Eristatakse järgmisi kihte. Marrasknahk (epidermis) See koosneb kolmest osast: sarvkiht (0,2 µm – 1 mm). Selle ülesandeks on mehaaniline kaitse ning see on vaba veresoontest ja närvidest. Koosneb elututest rakkudest; sõmerkiht. Siin naharakud surevad ja muutuvad kõvaks (sarvestuvad); kasvukiht. Siin toimub sarvkihi rakkude järelkasvamine, siin paiknevad ka pigmendirakud, nakkuskaitserakud ja rõhuretseptorid. Pärisnahk (dermis, corium) Pärisnahas paiknevad naha juurde kuuluvad moodustised (sensorid, kapillaarid, näärmed, karvajuured jne). Eristatakse paljude verekapillaaridega näsakihti ja võrkkihti. Kollageenid ja elastsed kiud tagavad naha elastsuse. Alusnahk (subcutis)
annaabi.ee 
