Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sarvekroon" - 3 õppematerjali

Referaat rind- ja põimlause
4
doc

Referaat rind- ja põimlause

Jalgu kõrgele tõstes astus põder piki aeda, igati rahul vaikse öö ja õunapuukoore maitsega suus. Hommikueelseks uneks laskus põder sealsamas aia taga lumele. Pikka kaela painutades toetas ta oma hiljuti nudiks jäänud pea kõverakstõmmatud jalgadele. Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon. 2 RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas..

Eesti keel → Eesti keel
42 allalaadimist
Eesti imetajad eksami kordamismaterjal
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

ka lehtepuudevõrsete, kui ka okaspuude võrsete söömist).  Lumerohketel talvedel sööb otra ja rapsi. Hirv (Cervus, aga pole ainuke) Punahirv  Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks.  Kõige seksapiilsem loom meie looduses.  Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki.  Eluiga on 14-15 aastat.  Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus  Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv.  Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad.  Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega.  Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi.  1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm).  Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut. Näitab tema genotüüpi ning tublidust. Levik

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

sekundaarsete sootunnustena. Niisuguste tunnuste puhul on darvinlikust loodusliku valiku teooriast lähtudes äärmiselt raske olnud rahuldavalt seletada, kuidas on olnud üldse võimalik nende kujunemine evolutsiooni käigus. On ju raske uskuda, et sellised tunnused antud loomale mingi eelise annavad. Pigem tundub loogiline, et need parimal juhul mõttetud, kuid tihti tülikad (nt pikk saba, mis põgenemisel põõsastesse takerdub), rasked (nt suur sarvekroon), aega ja energiat kulutavad (nt linnulaul) ja ohtlikud (nt ennastunustavad häälekad pulmatantsud või erksavärvilised mustrid, mis kergesti äratavad ka kiskjate tähelepanu) ornamendid ja käitumismustrid on isenditele kahjulikud ja looduslik valik peaks olema need ammu välja praakinud. Oma teooria nõrkust selliste ornamentide evolutsiooni seletamisel mõistis ka C. Darwin ise

Bioloogia → Etoloogia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun