kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes. Puutetundlikkus: nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse. Teise neuroni keha. Edasi juhitakse tundlikkus mööda ülenevaid juhteteid peaajju, talamusse (nägemiskühmudesse). Kolmanda neuroni jätked lähevad peaajukoorde. Peaajukoores tundlikkus läheb tagumisse tsentraalkääru. Tundlikkus kõige suurem näol, kätel ja keelel. Kätel on kõige suurem tundlikkus teisel sõrmel (nimetissõrm). Retseptorite tundlikkuse väljalülitumisel (külma saanud sõrmed nt) on lihased korras, aga ometi
elavat viirust, mis võib põhjustada haigestumist) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest. Etioloogia Haigustekitaja esmane paljunemine toimub sooletraktis ja regionaalsetes lümfisõlmedes, seejärel tungivad viirused verre ja satuvad lisaks ka kesknärvisüsteemi, eriti just seljaaju eesmistesse sarvedesse. Viirus läbib hematoentsefaalbarjääri, jõuab kesknärvisüsteemi ja hävitab paljunedes osa motoorsetest närvirakkudest. Hävinud rakkude poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,1- 4 1% (nendest sureb aastas 5-10 %). Ülejäänud patsientidel kujuneb aparalüütiline (mitte halvatussümptomitega) vorm või viiruskandlus. Seega on halvatussümptomitega lastehalvatus
assotsatiivsed teed ka teiste keskustega. Üks olulisemaid on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca'. 1. Somatomotoorne keskus juhib skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti- ehk vöötlihaste abil. Sealt saavad alguse püramidaaljuhteteed, mis läbivad aju tüve ja jõuavad seljaajju ning liiguvad seljaajus mööda eesmisi, osa ka külgmisi vääte valgeolluse koostises hallolluse eesmistesse sarvedesse alfamotoneuronitele. Alfamotoneuronitelt lähtuvad närvikiud (eesmiste juurte koostises) skeletilihastele. 2. Kõnekeskus Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest. Selles osalevad kõrilihased, õhusurve, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Kõnekeskusel on kolm osa: a) Motoorne kõnekeskus ehk Broca' keskus. Broca' ala on enamus inimestel vasaku
annaabi.ee 
