miks? millal? Hakkab pidevalt küsima miks? · 3 4-aastase jutus sageli ülereguleerimist teeb vigu, mida varem ei teinud kasutab grammatikareegleid ka erandsõnadel (,,Isa tulis") · Kolmeaastastel hakkavad keeleoskuse suured individuaalsed erinevused kaduma Keele omandamise teooriad Õppimisteooria · Keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel kinnitamisel (sarrustamisel) · Vanemad sarrustavad neid lapse häälikuid, mis on emakeeles olemas, teisi ignoreerivad · Vanemad kiidavad õige sõna ütlemise eest, vigade korral parandavad · Lastega on oluline õigesti ja palju rääkida, nende vigu parandada Õppimisteooria kriitika · Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga hoopis lapse keelelist taset
B F Skinner (1904 1990) Kogu inimkäitumine on kogemuse teel õpitud. Õppimine toimub nii loomadel kui inimetel järgmiselt: (a) indiviid teeb kogu aeg midagi; (b) mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e. sarrustavad (reinforce) inimeste käitumist. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse operantseks tingimiseks (operant conditioning). John B Watson (1878 1958) "Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et ma võin neist teha ükskõik kelle arsti, advokaadi, kerjuse või varga sõltumata nende talendist või päritolust." Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria
areng erinev. 35. William McDougall instinktiteooria: inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolest. 36. B F Skinner biheivorism. Inimkäitumine on õpitud kogemuste teel. Operatne tingimine (õppimisprotsess): inimene teeb kogu aeg midagi, sellel on positiivsed või negatiivsed tagajärjed. Meeldivate tagajärgedega tegude edasise sooritamise tõenäosus kasvab, ebameeldivate omad langevad. Tehniline nimetus sellele: tegude tagajärjed kinnitavad ehk sarrustavad inimeste käitumist. 37. John B Watson andke mulle beebisid ja ma kujundan nad ükskõik kelleks! 38. Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria. Vaatlev õppimine suurem osa oskustest on õpitud teisi jälgides ja jäljendades. 39. Robert Pluumin jagatud keskkonna mõju inimese arengule on väike: samas peres üles kasvanud lapsed on peaaegu sama erinevad kui erinevates perekondades üles kasvanud lapsed. See tähendab, et iga laps tajub perekondlikku keskkonda erinevalt
B F Skinner (1904 – 1990) Kogu inimkäitumine on kogemuse teel õpitud. Õppimine toimub nii loomadel kui inimetel järgmiselt: (a) indiviid teeb kogu aeg midagi; (b) mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e. sarrustavad (reinforce) inimeste käitumist. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse operantseks tingimiseks (operant conditioning). John B Watson (1878 – 1958) “Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et ma võin neist teha ükskõik kelle – arsti, advokaadi, kerjuse või varga – sõltumata nende talendist või päritolust.” Albert Bandura – sotsiaalse õppimise teooria