n-järku determinandi mingi elemendi aij alamdeterminandiks nim arvu Aij=(-1)i+j Mij kus Mij on vaadeldava elemendi aij miinor. 4. Teist- ja kolmandat järku determinantide arvutuseeskirjad. Teist järku ruutmaatriksi korral leitakse determinandi väärtus avaldisega: Nt: Kolmandat järku ruutmaatriksi det arvutatakse sedasi: Nt: Kolmanda järgu puhul saab kasutada ka Sarrusi reeglit: 5. Kõrgemat järku determinantide arvutuseeskiri. · Determinandi minig rea (veeru) elementide ühise teguri võib tuua determinandi ette. St determinandi korrutamisel arvuga, korrutatakse vaid ühe rea (veeru) elemendid selle arvuga. · Kui determinandis on nullide rida (veerg), siis determinandi väärtus on null. · Kui determinandis on kaks ühesugust rida (veergu), siis on determinandi väärtus null.
Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine kaheralise determinandi abil. Avaldist kujul ad-bc nimetatakse kaherealiseks determinandiks ning kirjutatakse tabeliga, milles on kaks rida ja kaks veergu. Nimetajas olevat determinanti nimetatakse lineaarvõrrandisüsteemi determinandiks. 3.4.2 Kolmerealine determinant Kolmerealiseks nimetatakse avaldist a1b2c3+a2b3c1+a3b1c2-a3b2c1-a2b1c3-a1b3c2, mida esitatakse kolmest reast ja kolmest veerust koosneva tabelina. Välja arvutamiseks saab kasutada Sarrusi reeglit. 3.4.3 Determinantide omadused · Determinandi väärtus ei muutu, kui determinandi read kirjutada veergudena (järjekorda muutmata). · Kahe rea (või kahe veeru) vahetamisel muutub determinandi märk vastupidiseks. · Kui determinandi kaks rida (või kaks veergu) on võrdsed, siis on determinandi väärtus null. · Kui det ühte rida (või veergu) korrutada mingi arvga, siis korrutub determinant selle arvuga. Järeldus: kui
4. Teist ja kolmandat järku determinantide arvutuseeskirjad. Teist järku ruutmaatriksi korral leitakse determinandi väärtus avaldisega: näiteks: Kolmandat järku ruutmaatriksi determinant arvutatakse (mistahes determinandi D väärtus on võrdne tema ridade elementide ja nende alamdeterminantide korrutiste summaga): näiteks: 2(-1)1+1 (-1)(-1)1+3 Kolmanda järgu puhul saab kasutada ka Sarrusi reeglit: 5. Kõrgemat järku determinantide arvutuseeskiri. determinandi omadused: 1. determinandi mingi rea (veeru) elementide ühise teguri võib tuua determinandi ette. st, determinandi korrutamisel arvuga korrutatakse vaid ühe rea (veeru) elemendid selle arvuga. 2. determinandi kaks rida (veergu) võib omavahel vahetada, muutes determinandi märki. st, antud determinandi ja tema kahe rea (veeru) asukohtade
, seejuures y y= kui 0, siis on üks lahend; kui =0 ja xy0, siis pole lahendeid; kui =0 ja x=y=0, siis on lahendeid lõputult. 2) Kolmerealine determinant Kolmerealise determinandi võib esitada tabelina, milles on 3 rida ja 3 veergu ning 9 elementi. Kolmerealise determinandi väärtust arvutatakse Sarrusi meetodi abil: a1 b1 C1 a2 b2 C2 = a1b2C3 + a2b3C1 + a3b1C 2 - a3b2C1 - a2b1C3 - a1b3C 2 a3 b3 C3 16 1 2 3 Näide 1: 4 5 6 =159+483+726753429861=45+96+841057248=0 7 8 9 Näide 2: Olgu antud kolmest võrrandist ja kolmest tundmatust koosnev lineaarvõrrandisüsteem:
annaabi.ee 
