Bowlby õpilane. seda kõige suuremaks Lühikest aega peale sündi teooria, oluline katse ahvipojaga(ahv valis Kiindumus on instinkt, mida Uuris võõrastamise komponendiks, ID-ist on haned kõige enam kinnitus, koahti selle, kes oli tema moodi, mitte aktiveerib igasugune lähedust situatsiooni. Ema, räägib vähe. Inimese võimelised oma emale ja sarrastus. Positiivne selle kes ta vajadusi rahuldas). ohustav tunne- hirm, beebi ja võõras, areng toimub läbi seega kogu liigile tasu ja karistus. Lõi Kiindumus tekib ikkagi ebakindlus, eraldatud. 1969- võõras ruumis astmete, on EGO poolt omaseid tunnuseid sarrustuse skeemi. sellega, kes turvalisust pakub, seotuseteooria, inimlastel katse. Vaadatakse
Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts., sarrastus). vastandiks Chomsky: keeleoskus tuleneb teadmiste omandamisest, inimliigil on tema arvates kaasasündinud keelespetsiifiline mehhanism. Piaget´l aga oma nägemus: keele omandamine on seot. kognit.arenguga. Bruner: teadmised keele kohta omandatakse sotsiaalses kontekstis (räägitakse sündmustest, millega laps parajasti kokku puutub), kuid grammatikareeglite õp.on eraldi ülesanne. R.Brown uuris süntaktilist arengut: lapsed omandavad teadmisi keele erin
- Kvantifitseerumine - Kas hirm on kaasasündinud või õpitud? Watson ütleb, et õpitud. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Klassikaline tingimine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) - loomkatsed * Sotsiaalse õppimise teooria käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus o (sarrastus = kinnistus) o Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust o Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla o Karistus: käitumise tõenäosus langeb - Operantne õppimine stiimul -> reaktsioon -><- kinnistus * Operantne tingimine * Sarrustuse skeemid - Ajavahe sarrustus : tagasiside kindla ajatagant- täpne teadmine, millal saan kinnituse - Suhte sarrustus : kinnistus aja tagant
Karistus-> negatiivne-> ei korda Käitumise tõenäosus väheneb Käitumisviis, mis kinnitub keskkonna poolt., hakkab kordume Sarrustuse skeemid Ajavahe sarrustus (e. kinnitus)- täpne teadmine, millal ma saan kinnituse, näit. palk. Suhte sarrustus (e. kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge)
annaabi.ee 
