Roland Barthes. AUTORI SURM Oma novellis ,,Sarrasine" on Balzac ühest naiseks maskeeritud kastraadist rääkides kirja pannud järgmise lause: ,,See oli tõeline naine oma äkiliste hirmude, alusetute kapriiside, instinktiivsete ärevushoogude, juhuslike julgusesööstude, väljakutsuva oleku ning peene tundeeluga." Kes nii ütleb? On see novelli kangelane, kes ei soovi ära tunda naise maski taha peitunud kastraati? On see inimene Balzac, kellel isikliku kogemuse põhjal on kujunenud oma käsitus naisest? On see autor Balzac, kes väljendab ,,kirjanduslikke" ideid naise olemuse kohta? On see universaalne tarkus? Romantiline psühholoogia? Seda on võimatu teada saada -- sel lihtsal põhjusel, et kirjutus tähendab igasuguse hääle, igasuguse päritolu hävitamist. Kirjutus on see määramatus, ebaühtlus, kaudsus, kus läheb kaotsi meie subjektiivsus, on see mustja-valge, kus kaob igasugune identiteet, alates kirjutava keha enese omast. Ilmselt on see a...
The Death of the Author The Death of the Author - Roland Barthes Source: UbuWeb | UbuWeb Papers 1 The Death of the Author In his story Sarrasine, Balzac, speaking of a castrato disguised as a woman, writes this sentence: “It was Woman, with her sudden fears, her irrational whims, her instinctive fears, her unprovoked bravado, her daring and her delicious delicacy of feeling” Who is speaking in this way? Is it the story’s hero, concerned to ignore the castrato con- cealed beneath the woman? Is it the man Balzac, endowed by his personal experience with a philosophy of Woman
Tasandi seosteahel. Müüdid avavad seoseid, kuid samas suruvad midagi peale. Müüdid kasutavad juba olemasolevat kultuuri. Need pole loomulikud, need on teisel astmel. Müüdi vastu saab asetada vastumüüdi. Seda sama pilti saab interpreteerida teisiti. Demüstifikatsioon - see mida peetakse loomulikuks on konstrueeritud. Barthesi keskne teema on teksti lugemise ja tõlgendamise küsimus. Teksti lugeja positsioon on see mis teda huvitab. Füüsiline arusaamine tekstist. Balzaci teksti Sarrasine uurimine oli üks neist. Ta fikseerib erineva pikkusega teksti fragmendid ja vaatab kuidas need tähenduse loovad. Nt kasutatakse eri tekstiosades erinevaid stiile. Lugeja hakkab teksti lugedes tõlgendama koode. Intertekstuaalsus - tekstid on sisuliselt tsitaate täis (?) Tekstidel ei ole teatud kindlat tähendust vaid tähendusi on palju, lugeja võtab ainult mõned tähendustest arvesse. Sama teksti on võimalik uuesti lugedes teisiti mõista ja mitu
annaabi.ee 
