· Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand
trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht
Organeid ümbritsed tihe sidekoeline struktuur kapsel või kihn. Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid. Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida nim. Sagarikeks (lobuli), lihaste, närvide ja kõõluste puhul räägime kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi). Sidekude võib ollla ka sagarike vahel (nt. maksas), nim. Interlobulaarseks sidekoeks. Kapsel koos põrkadega moodustab strooma. Parenhüüm on organi talitlust kandvate elementide kogum, see paikneb orgainisisese sarra siseruumides. Põrna puhul on selle nimi pulp. Parenhüüm + strooma = kompaktne organ. Osadel on selgelt eristatav väljaspoolne koor(cortex) ja seespoolne säsi(medulla). Neer, neerupealis, lümfisülm, munasari, tüümuse sagarik. Aju puhul on need valgeaine ja hallaine(substantia alba et grisea). Hallaine sisaldab närvirakke, valgeaine moodustub närvikiududest. Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valedniku.
Cocolin. 2005a. Ecology and characterization by fermented sausage from Southern Italy, and In Vitro molecular methods of Staphylococcus species isolated and In Situ selection of autochthonous starter cultures. from fresh sausages. International Journal of Food Applied and Environmental Microbiology Microbiology 97:277–284. 73:5453–5463. Rebecchi, A., S. Crivori, P. G. Sarra, and P. S. Zuriga M., M. Miralles, and G. Perez-Martinez. 2002. Cocconcelli. 1998. Physiological and molecular tech- The product of arcR, the sixth gene of the arc operon niques for the study of bacterial community develop- of Lactobacillus sakei, is essential for expression of ment in sausage fermentation. Journal of Applied the arginine deiminase pathway. Applied and Microbiology 84:1043–1049
annaabi.ee 
