kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Metsamajandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Peamiselt kasvavad okasmetsad (männid, kuused). Oslost kagus kasvavad lehtpuud naga kask, lepp , tamm. Puitu kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna norra on
kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Keemiatööstus hakkas arenema 20. sajandi alguses Telemarkis Norsk Hydro kontserni rajatud hüdroelektrijaamade põhjal: õhust hakati tootma lämmastikku ja selle ühendeid, sealhulgas nn. norra salpeetrit. Toodetakse kaltsiumkarbiidi, Rjukanis ka rasket vett, argooni, neooni ja mitut teist gaasi. Rajatud on ka naftakeemiatööstus. Võrdlemisi noor majandusharu on masinatööstus, selle põhitoodang on laevad,
Põhjuseks on mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vanem rahvastik. Sündimuste näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus 10. Poisse on viimaste aastate jooksul rohkem sündinud kui tüdrukuid. 8. Linnastumine Norra on jaotatud 19 maakonnaks (Oslo linn moodustab omaette maakonna): 1. Østfold (Sarpsborg) 2. Akershus (halduskeskus Oslo) 3. Oslo 4. Hedmark (Hamar) 5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) 18
2040 9.7 11.8 1.6 -0.20 -0.04 2045 9.8 12.2 1.6 -0.25 -0.09 2050 9.9 12.5 1.6 -0.26 -0.10 Rahvaarvu kasv. Allikas: U.S. Census Bureau International Data Base Norra rahvastikupüramiid 2011 7 Linnastumine Norra on jaotatud 19 maakonnaks (Oslo linn moodustab omaette maakonna): 1. Østfold (Sarpsborg) 2. Akershus (halduskeskus Oslo) 3. Oslo 4. Hedmark (Hamar) 5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16
annaabi.ee 
