suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on hea" ning "Mis on ilus". Neist viimasega tegeleb tihedalt ka ilukirjandus. Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida. Näiteks George Bernard Shaw "Pygmalionis", mille juured on pärit juba antiikkirjandusest. Teoses vormib professor Higgins matslikust plikast kõrgseltskonna daami. Filosoofia ja Ilukirjanduse vahe on selles, et tihti ilukirjanduses leitud tõde on idealistlik ning ei pruugi kokku langeda reaalsusega. Ilukirjandus tegeleb justkui metafüüsikaga, mõtiskledes maailma üle ja tehes järeldusi. Erinevalt filosoofiast, on
Analüüsida sellist teatrimängu on üpriski keeruline ning ei oska öelda, kellele sellised etteasted ka meeldivad. See ei ole tavaline komödia ega tragöödia ega ulme, müne kohapealt paneb film ikkagi mõtle, kuidas sarnastes situatsioonides käituksime meie. Tuleb vahel idee ka isegi näiteks selline katse läbi teha. Kuidas minule kallid inimesed siis käituksid ja kuidas saaks nende käitumist sarnastuda nähtu põhjal. Ma ei tahaks ega tohiks etenduse kohta midagi head või halba öelda, kuna minu jaoks oli see totaalselt võõras sellele mida ma muidu vaatan. Huvitav on see, et tegelased filmis põhimõtteliselt olid väga erinevad, võib öelda et kõik erinevatelt planeetidelt, rääkisid teineteisest mööda ning olid vihased, Kuid imelikul kombel said nad räägitud. Just see pani mind kõige rohkem imestama. Võis ju isa võtta kirve ja poeg lihtsalt minema ajada aga ta ei teinud seda
Teose ülesehitus oli hea; mul ei hakanud kordki igav. Sissejuhatus oli huvitav ja lõpplahendus ootamatu (koletise kahetsus). 4. Teose peakangelane oli Victor Frankenstein, keda ajendas saatuslikku koletist valmistama auahnus ja soov enda nimi ajalukku talletada. Kangelane polnud eriti põhjalikult komponeeritud; ta jättis liiga vastuolulise inimese mulje ning tihtipeale tundusid ta mõtted täiesti irratsionaalsetena. Leidsin, et talle on raske sarnastuda, sest ta polnud täiesti usutav oma üliemotsionaalsuse ja nahaalsusega. Kohati jättis kunstliku mulje. 5. Teos hoiatab, et ei tohiks lasta oma kirgedel üle pea kasvada, sest neil on komme inimesi pimestada. Frankenstein ei mõistnud oma loomingu kohutavust enne, kui monstrum talle vastu jõllitas. Teadlase uhkus ja auahnus maksis talle karmilt kätte, sest ta polnud nõus oma teo tagajärgede eest vastutust kandma. 6
LV poolt, kui aga kasulik siis fikseerub. Osad muutused on juhuslikud ja mille fikseerumine sõltub geenitriivist. Molekulaarsed muutused on fenotüübi tasemel sageli märkamatud, morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis. Morfoloogilise tunnuse järgi evolutsiooni uurida võib olla eksitav konvergentsi tõttu ehk samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks, järjestamiseks ja mõtestamiseks – selle aluseks on fülogeneetilised faktid. 2. Molekulaarse evolutsiooni põhimehhanismid. Looduslik valik, selle põhitüübid. Geenitriiv. Pudelikaela efekt. Looduslik valik – looduslik protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas paljunemises ja vähemkohaste
annaabi.ee 
