korra laiendamine (=julgeolekuvaru) 2. Kaks allikat: a. keemiline energia: i. heterotroofia (orgaaniline): aeroobne ja anaaeroobne ii. kemosüntees (anorgaaniline) b. kiirgusenergia: fotosüntees. Sel erinevad molekulid, mida kiirgusenergiaga lagundatakse: H2O, H2S, orgaanika 3. Lihtsam on lammutamine: sh. ürgsemad on kõige sarnasemate molekulide lammutamised 4. ,,Loovam tegevus" autotroofia nõuab suuremat pühendumist just sellele, nendel jääb kraaklemine teiste energiaallikate pärast nõrgaks. Toimub talupoeglik ,,mandumine" põlluharija põline rikas, aga mitte väga rikas. 5. Hapniku tarvitamine on hilisem kui fotosüntees; on ,,tagurpidi fotosüntees". Geneetika Elu kui kodeeritud teabe süsteem vajab: 1) Teabe säilitamist
gramatilisis morfeeme, moodustama deklaratiiv lauseid, esitama küsilauseid ning esitusi · KINNITAMISE JA JÄLJENDAMISE TÄHTSUS Skinner väitis, et lapsed õpivad keelt kasutama, sest täiskasvanud kinnitavad lapse õiget keele kasutust. Beebide koogamist ja lalinat vormistatakse täiskasvanute poolt järk järgult terviklikeks sõnadeks ja premeerides last tegelikule sõnale sarnasemate häälitsuste eest. · TÄISKASVANU - LAPS KÕNE interaktsioonide neljas seisukoht käsitleb täiskasvanu ja lapse kõneuuringuid. 1960-ndatel valitsenud seisukoha järgi peeti kõnet täiskasvanu ja lapse vahel sarnaseks täiskasvanute vahelise kõnega. Pärast seda hakkas ilmuma empiirilisi uuringuid, mille põhjal võis järeldada, et täiskasvanu ja lapse vaaheline kõne on eriomane. 12
Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu-
arvatud kõikvõimalikud seisukohad sel teemal, mida tekst „tegelikult” tähendab või mida autor „tegelikult” mõtles. Kuulajatähendus on tervikuna kuulaja sees ja olemuslikult subjektiivne; neid tähendusi on täpselt sama palju kui kuulajaid. Kuni ei õnnestu leida kaht peensusteni ühtmoodi mõtlevat inimest, ei ole ka võimalik, et kaks inimest ühest (vähegi keerukamast) tekstist ühtmoodi aru saaksid. Lihtsamate tekstide või sarnasemate kuulajate puhul võivad erinevused olla väikesed, isegi ebaoluliselt väikesed, aga see ei muuda neid olematuks. Semantiline tähendus Semantiline tähendus (ehk tekstitähendus, sõnastikutähendus, otsene tähendus, sõnasõnaline tähendus) on see, mida mingi väljend keeles objektiivselt ja suhtlejatest sõltumatult tähendab – ja paraku ei ole seda olemas. Vähemalt ei ole keegi seda kuskil vaadelnud, mõõtnud ega muul viisil tuvastanud
annaabi.ee 
