teemaks oli ,,Ornament, kui loomeakt". Ornament on üks vabamaid kunstiliike, mis kunstnikule peaaegu vabad käed annab. Tööde suurus oli erinev: teoseid oli suuruses 210x297 kuni 594x841. Paljud pildid olid välja pandud nii suurendatud kujul kui ka originaalsuuruses. Näituse pealkirjaks oli ,,Orient ornament". Pildid olid kenasti jaotatud ka kahte eri ruumi. Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud. Eriti meeldivalt mõjusid muidu siniste värvidega tehtud tööd, mille sisse oli lisatud veidi roosakaid toone. Kurbusemärgid vaataja peas võisid kaduda. Osadel teostel oli aga puudu mõjuvusest ning ehedusest.
Ojasuule on fotokunst nii töö kui ka hobi. Vabal ajal pildistab neiu situatsioone, mis teda inspireerivad. Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes ülejäänutega kujutamisviisilt kontrastsemad, liikuvamad. Õhkõrnad nõtked tantsijannad pimedas kambris ainsale aknale esinemas ja omaette ilu loomas- endamisi, mõtlikult ja täiuse järgi lõhnavalt- mõjusid meeldivalt. Mäng valgusega ja huvitavad vaatenurgad muutsid fotod huvitavateks
Selleks kulus tal aastasadu, peale Aristotelest. Andut riiklik-õiguslik idee on idee sellisest poliitilise võimu organisatsioonist, mis on võrdne kogu õigusliku organisatsiooni jaoks ning mis sätestab võimu monopoli mõne isiku või organi poolt. J. Lock oli arvamusel, et õiguse "valitsemisest" kujutab endast riiki, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tuttustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Ta oli arvamusel, et võimu osad peavad olema lahus. Sarnanevalt Aristoteleseleon on ka J.Lockil võimude struktuuri aluseks ülessannete jagunemine võimude vahel. Lock esitas seaduslikkuse doktoriini. See on tervikuna klassikaliselt liberaalne. Ta oli arvamusel, et inimeste vabadus nn organiseeritud ühiskonnas seisneb selles, et kõigi jaoks eksisteerib üldine reegel. Üldine reegel, mis on loodud seadusandliku võimu poolt. Inimesed on vabad otsustama, kas soovivad seda reeglit järgida ja see ei sõltu teise inimese tahtest.
ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks nasaalid ehk ninahäälikud on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina tremulandid ehk konsonandid, mille puhul pannakse häälduselund vibreerima lateraalid ehk külghäälikud on konsonandid, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt poolvokaalid ehk siirdehäälikud on konsonandid, mida hääldatakse vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata Eesti keeles on 9 täishäälikut ja 36 diftongi, millest 28 on iseloomulikud eesti keelele. /y, ø, , æ/ esinevad ainult esimestes silpides. Teised vokaalid (/i, u, e, o, /) võivad esineda nii esialgsetes kui teistes silpides. /o/ esineb teistes silpides ainult nimedes ja laenusõnades. Täishäälikud võivad olla nii lühikesed kui ka pikad. Diftongid on oma olemuselt alati pikad ning nende puhul ning esineb alati kaks supersegmantaalset pikkust. Morfoloogia
annaabi.ee 
