caldenog), itaalia teatri eripära comedia dell'arte. Oli ampluaa teater, näitlejatel olid kindlad rollid, mida nad esitasid. Tekst oli kirja pandud skemaatilise stsenaariumina mille põhjal näitlejad improviseerisid. zuseed kordusid. Väga palju kasutati keskaegsete frasside motiive. Lood keerlesid ümber noorte armastajate, nutikate teenijatüdrukute ja sarvekandjast abielumeeste ümber. Sagedased tegelased olid ka sarlatanist arst või hooplev sõjamees. Inglise teater. Professionaalne teater sai alguse inglismaalt 16 saj. seni rändasid trupid mööda maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist
saksa rahvaraamatus ja sealt ainet ammutanud inglise kirjaniku Christopher Marlowe' näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. 14.Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Moralitee - õpetlik-allegooriline näidend. Moraliteed jagasid rahvale just kõlbelisi näpunäiteid: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse, jne. Selliste tõdede kinnitamiseks kõrvutati moraliteedes voorusliku ning pahelise inimese elu.
turuplatsidel maalilistes kostüümides rohke butafooriaga; usuline sisu asendus ilmaliku ja realistlikuga · Rutebeufi ,,Miraakel Theophile'ist" kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga · /--/ · farss algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja svankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat · sotii narrimäng, lühike improviseeritud ülikoomiline pala; süütute naljade taga peitus poliitiline satiir · vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega; eriti populaarsed olid need Saksamaal Nürnberigs koomilise sisuga rongkäigud · moralitee Inglismaal mängitud õpetlik-allegooriline näidend; rahvale jagati kõlbelisi näpunäiteid
vanasõnad ja kõnekäänud, kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. Kiriku tähtsus keskaegses vaimuelus (hagiograafia, liturgiline teater) Hagiograafiad olid ülistavad pühakute elulood, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Need olid peamiselt mõeldud lihtrahvale. Kõik pühakud sarnaseid loo poolest kõik sündisid, jätsid
annaabi.ee 
