et on südasuvi. Sõit surnuaeda tundus pikk, kuigi vahemaa oli ainult napp 20 kilomeetrit. Järgmine tund oli hirmus. Nägin ainult nukraid inimesi ja neid oli palju. Sain veel kord kinnitust, et meie memm oli tuntud, austatud ja armastatud inimene oma külas. Vahetult enne surnuaiast lahkumist kutsus kabelivaht meie pere enda juurde." No mis siis nüüd", mõtlesin ma. Ta rääkis ja rääkis ning lõpuks ütles, et hauda kaevates leidsid nad väga vana sarga. See sarnanes pigem sarkofaagile, kui traditsioonilisele kirstule. Kuna see oli ajahamba poolt nii puretud ja liigutades varises veel rohkem kokku, pudenes kusagilt sisemusest välja paberrull, mis oli seotud kokku linanööriga. Kalmistuvaht ütles, et kõik muu peale paberirulli pandi tagasi ning tõenäoliselt on mingite alkeemiliste vahendiga paberit töödeldud, et see nii hästi säilinud on. Sammuti rääkis ta, et vanasti olevat olnud tavaks lahkunule üht-teist kaasa panna. Tõenäoliselt
Hauakambri juures ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Riituste juurde kuulus naiste vali nutulaul. Talitus lõppes peiedega haua juures. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud hauakambri seintel kujutasid stseene lahkunu elust, et tagada selle jätkumine ka pärast surma. Nii sarkofaagile kui ka hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. 20. Vaarao Ehnatoni usureform? Uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse usuellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton ( 1364-1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketa Atoni. Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Pääsemaks Amoni mõjukate
arhitektuuris. 17.saj.kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel) maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud kristlikud ja antiikmütoloogiast pärit motiivid. Mustast marmorist sarkofaagile nõjatuvad leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla on hoopis tegemist renessansist alates populaarsete putodega, kelle eeskujuks peeti antiikset armastusjumalat Erost. Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses ornamentika. See on nn. pahkmikornament, mille tähtsamateks motiivideks on
annaabi.ee 
