temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai. Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peetud oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kujult ja stiililt sarnanevad kristlikud sarkofaagid täielikult paganausu sarkofaagidega. Säilinud ainult Itaalias. Tekkis Idas. Hellenistlikul ajastul ja Roomas kasutati peamiselt põrandate kaunistamisel. Pind kaetakse lubja- või kitikihiga ja sellesse vajutatakse värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid. Raske teostada detaile. Voorusteks: vastupidavus, dekoratiivsus ja monumentaalsus. Kujutised tihti sümboolset laadi.
Kõige kuulsam teos, mis on loodud koostöös Verrochioga, on Kristuse ristimine (Uffizi). Siin tegi Leonardo ilusa blondi ja elutu ingli maali vasakusse külge ning osa maastikust inglite peade kohal, kus veed ja mäed vibreerivad ja sulanduvad olustiku peenesse loori. Isegi Leonardo esimesed iseseisvad tööd Madonnad, mis asuvad Münchenis ja Leningradis ja Maarja kuulutus, mis on väga sarnaneGiovanni ja Piero de Medici pronksitud sarkofaagidega, jälgivad firenze kultuurijoont. Ingli tiibades saab näha tulemusi Leonardo õppe kohta lindude lennust. ,, Suur lind hakkab lendama ja täidab kogu maailma oma kuulsusega," kirjutas Leonardo oma raamatus Codex of the Fligh of Birds. Need sõnad, lisaks selgusttoova ettekuulutusena esinemisele, väljendavad Leaonardo soovi aru saada tiibade mehhanismist saladusest, mis tema unelmates tegi võimalikuks inimese lennu.
kirevalt üle maalitud. Aegajal võis esineda isegi liiga vaba teostust, mille põhjusena võib välja tuua õige mõõdutunde puudumise. (Alpatov 1973: 165) Siinkohal on oluline välja tuua Kangilaski ja Alpatovi versiooni olulisemad erinevused. Nimelt väidab Kangilaski, et sarkofaage said endale lubada vaid tähtsamad etruskid, lihtinimesed pidid leppima vaid urnidega. Samuti ei too ta välja mida erilist seoses abielupaaride sarkofaagidega. Seevastu Alpatovi käsitlusest jääb mulje, et piltidega sarkofaagid olidki mõeldud vaid abielupaaridele. Sellest aga tunduvalt olulisem on tõik, et Kangilaski väidab kindlalt, et etruskid tuhastasid oma surnuid, samas kui Alpatovi nägemuse järgi olid sarkofaagid neile haudadeks. 5. ETRUSKI MAALIKUNST Etruski maalikunstist saame me aimu vaid hauakambrite seinu katvate maalingute järgi. Alpatov (1973: 164165)toob välja, et eriti rohkelt maale on säilinud Chiusi ja Corneto
annaabi.ee 
