uurimine on suhteliselt lihtne. Nagu ka mõne teise konstruktiivelemendi puhul, ei saa ka siin õiget maksumusvõrdlust arvutusi karkassiga sidumata. 5) Katused Arhitekt võib soovida saada erinevate katuste maksumusuuringuid ja sel juhul kehtib ka enamik eeltoodud märkustest. Lame- ja viilkatuse võrdlev maksumusuurimine seisneb nii erinevate viimistluste kui katusekonstruktsioonide võrdluses. Keskmise suurusega avade puhul on sarikatega katus odavam kui võrreldava kvaliteediga lamekatus osaliselt ka seetõttu, et selliste avade katmine sarikatega on tavaliselt lihtsam kui kõrgete taladekasutamine. 5 Viilkatused, kuigi suuremate ehituskuludega, on aga vastupidavamad kui lamekatused, mis on seejuures eriti tundlikud halvasti valmistatud alusele ja ebatäpsustele töös. Negatiivsed kogemused seoses odavate
kulgevate laetala otstega. Suuremate sillete puhul (9 ... 20 m) kasutatakse katuse kandekonstruktsioonina tihti naelutatud laudferme (elamud, masinakuurid, külmad loomalaudad). Katuslae puhul on viimase korruse lagi ja katusetarind ühendatud üheks tervikuks. Katuslagi tehakse harilikult raudbetoon- paneelidele: neile pannakse ventileeritav soojustus, sellele tehakse tasanduskiht ja kleebitakse rullmaterjalist kate. Vajalik kalle antakse soojustusega või tasanduskihiga. Puidust sarikatega viilkatuse alune mansardkorruse katuslae (kaldlae) osas tuleb ette näha 50 mm laiune tuulutusvahe katuse kattekihi ja aluskatte vahel ning aluskatte ja soojusisolatsiooni vahel, mis on kindlasti kaetud tuuletõkkega. Tuulutusvahe on tarvilik katusekatte ja aluskihi alla tekkiva kondensniiskuse väljaviimiseks ja kattealuse õhu temperatuuri hoidmiseks välisõhu temperatuuri lähedal. Vastasel korral võib miinuskraadiga temperatuuri korral katusel olev lumi
Algselt laastukatusega elamud oli enamasti kaetud eterniidiga (esialgne laastukatus jäeti alles, Joonis 2.25 vasakul). Vanemad rookatused olid vahetatud uute vastu (Joonis 2.25 paremal), kuid ühes elamus oli ka rookatus kaetud eterniidiga. Sarikateks oli enamasti ümarmaterjal läbimõõduga ~150 mm, roovideks olid tahutud latid või lauad paksusega 30-40 mm sammuga ~30 cm. Sarikad toetuvad müürlatile või ülemisele palgile. Penn oli samuti ümarmaterjalist ja sarikatega ühendatud enamasti puitnaaglitega. Kitsamatel hoonetel (laius ~6m) toetas sarikaid keskelt ainult penn, laiematel hoonetel (laius üle 10 m) olid sarikaid toetatud toolvärgiga (Joonis 2.24). Renoveeritud katustega elamutel olid sarikad 50 x 150…200 mm prussidest, sarikate vahel oli mineraalvillast soojustus (oli välja ehitatud teine korrus ja seetõttu tegemist katuslaega). Uus palkelamu katus oli kaetud katusekividega, mille all järjest õhuvahe, aluskate, õhuvahe,
annaabi.ee 
