viljastumisega nii meestel kui naistel. Prantsusmaal on aedruudu kasutamine keelatud, kuid Itaalias kasutatakse ruutu Grappa maitsestamiseks. Eestikeelne nimetus on Harilik aniis Ladinakeelne nimetus on Anisum vulgare (Pimpinella anisum) Sugukond sarikalised Botaaniline iseloomustus - Kuni 50 cm kõrgune rohttaim. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim aroomikas, eriti aga viljad. Jahedal suvel viljad meil ei valmi. Ta on väga sarnane mürgiste sarikalistega. VARS - Ümmargune vars on ülevalt hargnev. LEHT - Alumised lehed on lõhenenud, hambulised, aga ülemised kahe- ja kolmetised ÕIS - 7-15 õisikut ühe äärislehega. Õisikutes on väikesed valged õied, mida ümbritsevad väikesed lehekesed. Õitseb juulist septembrini. SEEMNED - Tärkab 2-3 nädalaga. Ajalugu - Aniis on pärit idamaadest. Juba rohkem kui 3000 aastat tagasi oli aniis Vahemere idapoolsetes rannikumaades armastatud vürts. Teda kasvatatakse laialdaselt Venemaal, Indias,
muskaatpähklit ja kaneeli. Paprika ehk punane pipar on tomatiline köögivili. Maitseainena kasutatakse põhiliselt kibedaid sorte Cayenna (piklik, mõõgakujuline) ja tsilli pipart. Kaunte kuivatamisel ja jahvatamisel saadakse punane põletav-terava maitsega pulber. Köömned saadakse sarikaõieliste sugukonda kuuluva köömnepõõsa viljade kuivatamisel. Ta on pikliku kujuga ja pruunika värvusega. Maitse kibekas, lõhn aromaatne, kergelt uimastav. Võrreldes teiste sarikalistega koriander, aniis, apteegitill on kõige teravama maitsega. Aniisi viljad on köömnetega võrreldes lühemad. Tunnuseks on "saba". Maitse meenutab pisut lagritsat. Apteegitilli viljad on köömnetest lühemad ja aniisist pikemad. Maitse meenutab aedtilli ja sellerit. Võib olla "sabaga". Koriandri vili on ümar, kollaka värvusega, valge pipra suurune. Maitse meenutab sidrunit. Tähtaniisi viljad on tähekujulised, mille sees asuvad pruunid seemned. Valmistatakse põhiliselt jahvatatult
Eelistab huumusrikast liivsavikat, savikat või soostuvat pinnast; niiskuselembene ning varjutaluv taim. Heinputke vars on kõrge 50-150 cm ja varre läbimõõt kuni 2,5 cm. Vars on seest õõnes, ruljas, peenelt vaoline, sinaka kirmega, ülemises osas harunenud. Lehed suured, laikolmnurkjad, sarnanevad naadi lehtedele, kuid lehekeste kinnitumiskohtadel on lillad võrud. Ka lehetuped on eriliselt suured, põisjad ja ei sarnane teiste sarikalistega. Valged õied suurtes poolkerajates liitsarikõisikutes, õitseb juulis ja augustis. Viljaks seemnised. Kasutamine: noored taimed maitsevad rohusööjatele. Juurt ja kogu taime kasutati varem ravimina paljude sisehaiguste vastu. Kuivatatud viljade pulbrit on kasutatud putuka mürgina. 40 SOO-KOERATUBAKAS Crepis paludosa; Crepis (kr.k.) king, lehelaba kuju järgi;
annaabi.ee 
