Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sargentii" - 3 õppematerjali

PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL
16
xls

PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL

5. Harilik kirss ↑ 3 - 6 m, madal puu Tuhkurenelas ↑`1,5 m, kaarjate 6. ´Grefsheim okstega põõsas ↑ 0,5 - 1 m, püstise 7. Läiklehine mahoonia kasvuga laiuv põõsas ↑ kuni 15 m, laimunaja võraga puu 8. Harilik toomingas või kõrgem põõsas Jaapani ebaküdoonia ↑ 1 - 1,2 m, laiuv 9. ´Sargentii` põõsas ↑ 1,5 m, püstise 10. Väike mandlipuu kasvuga väike põõsas ↑ 1,5 m, püstiste 11. Kollane rododendron okstega põõsas ↑ 25 - 30 m, laia 12. Harilik hobukastan võraga puu ↑ 5 - 6 m, kõrge püstine põõsas või 13. Harilik sirel madal puu 14

Metsandus → Dendrofüsioloogia
17 allalaadimist
Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade
18
docx

Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade

tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide aiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii). Nõmmeaed Nõmmeaias on kokku 63 taksonit. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd-eerika kultuuridel. Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu- ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia) ja veel paljud teised. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaiasharilik kukemari (Empetrum nigrum),

Botaanika → Aiandus
6 allalaadimist
Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine
102
docx

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

Lehed: rohelised. Sügisvärvus on kollakaspunane. Õied või õisikud: valged, õiepungad on roosad. Avanenud õie läbimõõt on u 3 cm. Liigi eritunnused: väikesed viljad, u 0,5-0,7 cm laiad. Värvus on neil kollane ja nad püsivad põõsal hilissügiseni. Kasvukoha nõuded: poolvarjuline või päikseline. Viljakas, parasniiske mullastik. Kasutamine haljastuses: ilupuuna, pargis, soolotaimena. Joonis 95. Toringo õunapuu (http://lve-baumschule.de/malus-toringo-sargentii-veredlung) Joonis 96. Toringo õunapuu Kasutatud kirjandus: Hortes. Toringo õunapuu. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja- poosad/toringo-ounapuu. 25.09.2013. 4.4 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus) Konkreetne liik: punalehine kirsipuu (Prunus x cistena) (joon. 97, joon.98) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: ümara võraga põõsas. Lehed: tume punakaspruun, ei pleeku, sügisel purpurpunane.

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun