Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS Peamised hoovused: Antilli hoovus, Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK Troopilistes ja soojades meredes esinevad pruunvetikad harvem. Üks neist on mariadru (Sargassum), mis moodustab Atlandi ookeanis Sargasso meres tiheda ujuva massi(www.alkranel.ee). 5. LOOMASTIK Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks, nimelt planktoniks, bentoseks ja nektoniks. Planktoniks ehk hõljumiks nimetatakse kõiki väikesi organime kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid kas puuduvad või on nõrgalt arenenud ja kes justkui hõljuvad vees. See on muide
Pinnavee temp 12-25 C läänes, 15-29 C idas.Kõige külmemad alad Hispaania- Prantsusmaa piiri lähedal ja N-Kreekas. Vertikaalne kihistumine iseloomulik, sellepärast kasvavad siin mõned külmaveelised seltsi Laminariales liigid 50-100 m sügavusel 15-20 C juures, mis Põhjameres kasvavad 7-8 m sügavusel. Vetikaliikide arv Vahemeres 1000. Cystoseira perekonna liike ligi 30. Suurimad esindajad (canopy vetikad) kuuluvad Fucales hulka, esindatud 3 perekonnaga: Cystoseira, Sargassum, Fucus. Punavetikatest Phyllophora nervosa, mis esineb ka Mustas meres. Tänu soojale veele, heale läbipaistvusele on need alad sukeldujate paradiis ja teadlased on uurinud taimekooslusi juba väga ammu. Esimesed tööd - Lorenz 1863. Vahemeres on suhteliselt suur kõrgemate taimede, mererohtude osa, nad kasvavad liival ja mudal. Kogu alal kuni 40 m sügavusel endeem Posidonia oceanica , mitmeid teisi liike, ka Zostera noltii (=Z
· Subtroopikas on aastaajalised muutused väikesed: planktoni areng kestab kogu aasta, raugedes mõnevõrra vaid talvel; kevadise ja sügisese maksimumi vahele jääb kestev suvine periood. Soolsus on kõrge, vesi seguneb halvasti. Planktoni produktiivsus on väike (olenevalt vete väikesest hapniku- ja toitainetesisaldusest). Atlandi ookeani lääneosas on omapärane "meri meres" - Sargasso meri, kus hiiglasliku veekeerisega kanduvad kokku ujuvad mariadrud (Sargassum). · Palavvöötmes aastaajad puuduvad. Vesi soojeneb maksimaalselt (kui ilm on selge ja vaikne, siis pinnal isegi 28 kuni 30º-ni). Vee kohal soojeneb ka õhk, tekitades võimsaid tõusvaid õhuvoole ja madalrõhualasid, mis on troopiliste orkaanide tekke algpõhjuseks. Vetikate areng kestab ühtlaselt kogu aasta; ainult talvel, mil tugevneb vete segunemine lainetuse mõjul, on märgatav nõrk planktoni arvukuse tõus
annaabi.ee 
