Keskmise riigi muumiad, mille nahal võis üheselt tõdeda tätoveeringuid. 1891. aastal avastati Dair al Bahris Mentuhotepi templi välisõues Hathori preestritari Amuneti haud. Muumia kandis luksuslikke ehteid, käevõrusid ja sõrmuseid. Kaunistatud oli ka tema nahk, nimelt tätoveeringutega üla ja alakõhul ning õlgadel ja kätel. 1922. aastal avastas Carter Tutanhamoni hauakambri, kuid alles 1925. aasta oktoobris oli tal võimalik see avada. Kolme sargaga kivisarkofaagi ümber oli kolm puitkirstu, mis tuli esmalt eemaldada, keskmine uks oli suletud rikkumata pitseriga, mis tõestas, et muumia on olemas ja seda on võimalik näha. Seesmise kuldsarga peale oli valatud suurtes kogustes salvimisõli seeläbi oli see tugevasti kokkukleepunud keskmise sarga põrandaosaga. Lõpuks see siiski eemaldati ning Tutanhamon nägi päevavalgust. Muumiat hakati uurima 11. novembril 1925, kell 9.45
17. sajandil asus see Antoniuse kabelis (keskajal tuntud kui Matteuse kabel) ning on tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli jaoks. Matteuse kabelit ehitati aastatel 1486–93 laiemaks ning võib oletada, et “Surmatants” telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu. Pildi dateerimist 15. sajandi lõppu toetab ka tegelaste riietus ning maali allosas leiduvate värsside keeleline analüüs. Esimene figuur maalil on jutlustaja, järgnevad Surm torupilliga, Surm sargaga, paavst, Surm, keiser, Surm, keisrinna, Surm, kardinal, Surm, kuningas ja Surm. Pildi lõpus võib näha järgmise tegelase – piiskopi – rüü fragmenti. Tekstilindil on värsivormis edastatud Surma ja surelike vaheline dialoog. Bernt Notke “Surmatants” on rahvusvaheliselt kõige tuntum keskajast pärinev kunstiteos Eestis. Maal on erakordselt kõrge kunstilise tasemega – eriti sugestiivselt mõjuvad paavsti ja keisri nägu
Hilisgootika/renessanss On tellimustöö ja kajastab siinseid väärtushinnanguid. Niguliste arveraamatus teost ei mainita, seega ilmselt annetas selle mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond 2 paari tiibu ja näitamine 3s asendis: pühapäeviti avati välistiivad ja nelipühad st 7 nädalat pärast ülestõusmist. Esmamainimine, et Surmatants on Nigulistes 1603 Pildi algus: jutustaja kantslis kutsub üles pilti vaatama. surm torupilliga, edasi sargaga. oluline võrdsus surma ees. kuigi piltidel on siiski hierarhiline järgnevus alates kõige tähtsamast isikust: paavst, keiser, keisrinna, kardinal, kuningas, (vaheldumisi vaimulik- ilmalik võim) Järgmise tegelase piiskopi rüü fragmenti on näha. Pole säilinud: bürgermeister, kaupmees, käsitööline, raehärra jne... keskajal kujutati nägu stereotüüpsena. siin aga näitavad iseloomu: võim, auahnus, iseteadlikkus
annaabi.ee 
