klaasi juhtimisel vastavate rullikute vahelt läbi Lamineeritud klaas Dekoratiivklaas Klaasitüübid Matt klaas matt klaasi pind hajutab valgust sõltuvalt kasutatud tehnoloogiast muudab klaasid kas siis osaliselt või täielikult läbipaistmatuks Võivad väga kergesti määrduda ja neid on suhteliselt raske puhastada Mattklaas Klaasitüübid Armeeritud klaas ehk sardklaas klaasi ees on metallvõrk omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest loetakse ohututeks klaasideks tänu metallvõrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale Armeeritud klaas ehk sardklaas Klaas kui pakendimaterjal Osa toorainetest saadakse Eestis klaasipuru näol, mis moodustab hetkel klaastaara valmistamises keskmiselt ainult ca 1025%
disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. [1] Klaaside omadustest ja kasutusaladest lähtuvalt võib neid liigitada järgmiselt: kirgas float-klaas, jääklaas, toonitud klaas, musterklaasid, matistatud klaas, sardklaas, selektiivklaas, päikesekaitseklaas, karastatud klaas, lamineeritud klaas, 4 tuldtõkestavad klaasid ja isepuhastuv klaas. 5 1.1.Float-klaas Float-klaas on klaasitööstuse põhitoode, mis on aluseks näiteks sellistele vääristatud klaastoodetele
Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus, jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. 7. Millest valmistatakse klaasi? Peamised klaasi toorained on: • Kvartsliiv (SiO2 ), • kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ), • Lubjakivi (CaCO3 ). • Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu 8. Mis on sardklaas? Sardklaasi saadaksekahepoolsulaklaasijatraatvõrgukokkuvaltsimiseteel. Saadaksepaksklaas, mille keskel on traatvõrk. 9. Mis on keraamiline materjal? Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse keraamilisteks materjalideks. 10. Millise on keraamiliste materjalide puudused? Keraamiliste materjalide puudused: materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas, eriti põletamine 11
Klaasi kaste tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga või mõlemad küljed. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutusalad on samad, mid jääklaasil. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvalmistamise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida kasutatakse uste-ja aknaklaasidena. Vooderdusklaasina kasutatakse harilikku akna-ja vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi kasutatakse peamiselt
liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Kasutatakse peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. 4. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi 1 külg veidi karedaks. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidega jne) Mateerimise teel võib kanda ka tekste. 5. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saame väga tugeva materjali, mis talub ka lööke. 6. Selektiivklaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalli-oksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelise soojuskiirguse (päikese soojuse), kui peegeldab tagasi pikalainelise soojuskiirguse (toast lähtuv soojus) Sihuke klaas võib lasta ühes suunas valgust rohkem läbi. 7. Peegliklaas
Tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaasi kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Reljeefklaas. Selle saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed reljeefseks. Kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Mattklaas. Selle saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib matiks muuta (mateerida) ka osaliselt. Klaasile võib kanda ornamente, tekste jne. Sardklaas. Seda saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Sardklaas on väga tugev 233 materjal, mis talub ka lööke. Peegliklaas. Selle saamiseks lihvitakse klaasi mõlemat poolt. Saadakse moonutustevaba klaas. Peegliklaasi kasutatakse uste- ja aknaklaasidena esinduslikumates hoonetes. Värvilised klaasid. Seda saadakse värviandva toorainega.
Relieefklaasi saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed klaasi tõmbamise käigus reljeefseks. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja tema kasutusalad on samad, mis jääklaasilgi. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi käredaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidena jne). Klaasile võib mateerimise teel kända ka tekste. Sardklaas saadakse kähe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saame väga tugeva materjali, mis talub ka lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida käsutatakse esinduslikumates hoonetes uste- ja ka aknaklaasidena. Värvilised klaasid saadakse tooraine vastava valikuga. Klaasi värvust mõjutavad kõige rohkem