Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem.
maailma maadest kõige viljarikkamale maale.” Bonaparte ei olnud neid kutsunud austerlaste türanniat lõpetama Itaalias, vaid saagiretkele. Ma arvan, et Napoleon oli endas kindel ja teadis oma võimeid kuna tema sõjavägi oli halvas seisus, aga ta oli ikkagi valmis minema Itaaliasse. Aprillis suundusid Bonaparte Prantsuse väed Itaaliasse. Esimene suurem lahing toimus 1796. aasta 10. mail, milleks oli Lodi lahing. Adda jõe silda kaitses 20 suurtükki ja 10 000 austerlast ja sardiinlast, kes olid varemalt põgenenud nende armee eest. Napoleon alustas pealetungi 6000 mehega ja juhatas ise oma armee täägirünnakule. Austerlased ja sardiinlased kaotasid lahingu ja nende kadu oli 3000 meest ja kõik suurtükid. Napoleon oli see-eest kaotanud kõigest 400 meest. Lodi lahingus tõestas end Napoleon kui hea taktikate välja mõtlejana. Minna 6000 mehega rünnakule, kellel ei ole korralikku varustust ja kaotada neist ainult 400 meest ei suuda igaüks. 1796 lahing Arcole juures
viljarikkamale maale." Bonaparte ei olnud neid kutsunud austerlaste türanniat lõpetama Itaalias, vaid saagiretkele5. Ma arvan, et Napoleon oli endas kindel ja teadis oma võimeid kuna tema sõjavägi oli halvas seisus, aga ta oli ikkagi valmis minema Itaaliasse. Aprillis suundusid Bonaparte Prantsuse väed Itaaliasse. Esimene suurem lahing toimus 1796. aasta 10. mail, milleks oli Lodi lahing. Adda jõe silda kaitses 20 suurtükki ja 10 000 austerlast ja sardiinlast, kes olid varemalt põgenenud nende armee eest. Napoleon alustas pealetungi 6000 mehega ja juhatas ise oma armee täägirünnakule. Austerlased ja sardiinlased kaotasid lahingu ja nende kadu oli 3000 meest ja kõik suurtükid. Napoleon oli see-eest kaotanud kõigest 400 meest6. Lodi lahingus tõestas end Napoleon kui hea taktikate välja mõtlejana. Minna 6000 mehega rünnakule, kellel ei ole korralikku varustust ja kaotada neist ainult 400 meest ei suuda igaüks. 15.-17
annaabi.ee 
