Must nutthallitus Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus nigricans Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi KOTTSEENED Harilik karikseen Karikseen Karikseenelised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Sarcoscypha austriaca Sarcoscypha Sarcoscyphaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Ruuge trühvel Trühvel Trühvlilised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Tuber rufum Tuber Tuberaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Kevadkogrits Kogrits Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened
pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen karikseenelised austriaca) (Sarcoscypha) (Sarcoscyphaceae) suur punaliudik (Aleuria punaliudik (Aleuria) kõrvliudkulised (Otiaceae) või aurantia) tuhakulised (Pyronemataceae) valge hellvell (Helvella crispa) helvell (Helvella) kogritsalised (Helvellaceae) naaskel-porosamblik porosamblik porosamblikulised
(taimepatogeen), Neolecta (viljakehaga kottseent, kes on lahknenud evolutsioonis enne pärme), Pneumocystis carinii (inimese patogeen), Schizosaccharomyces octosporus (poolduv pärm). Saccharomycotina , viljakeha evolutsioonis taandarenenud; näidetena Candida albicans – inimese patogeen; Saccharomyces cerevisieae - leiva-pärmseen “tõeline” pärm. Pezizomycotina traditsioonilises mõistes kui viljakeha omav päriskottseen; näidetena Sarcoscypha austriaca - verev karikseen; Nectria haematococca ja tema anamorf Fusarium solani; Aspergillus nidulans (homotall). Hõimkond kandseened: paljunemine - viljakehad, nende puudumine (eoslad) ja esinemine (viljakeha ehitus, määramistunnused); toitumistüübid (saprotroofid, parasiidid, sümbiondid); ökoloogia; levik; tähtsus. Kirjeldatud ca 22 000 liiki. Kolm alamhõimkonda, nende peamised tunnused, paljunemine ja majanduslik tähtsus:
ebatuletael (Phellinus igniarius), milline saadakse vegetatiivselt uuenedes emapuult pärandina kaasa. Mädanik areneb puudel kiiresti 30....40 aasta vanuselt, hukutades nad 50....60 eluaastaks. Lamapuidul kasvavad lehviknahkise (Stereum subtomentosum) viljakehad, surnud tüvedel sirguvad lepapässiku (Inonous radiatus) poolringjad viljakehad. Kevadel aprillis võime lepikute alt leida arvukalt erepunase sisemusega kausikujulisi hariliku (Sarcoscypha austriaca) ja vereva karikseene (S. coccinea) lehtereoslaid. Halli lepa nimetamisega seostub meile kaunivärviline lepatriinu, punakaspruuni rinnasulestikuga aed-lepalind, aga ka väärtuse kaotanud rahatähed ,,lepalehed" ning keelatud salaalkohol ,,lepiku liisu". 2004. aasta andmetel kasvas meil vabariigis hall-lepikuid 199,6 tuhandel hektaril, ehk 9,3 % metsamaast, üldtagavara ulatus 37,2 miljoni tihumeetrini. Keskmine hektaritagavara
annaabi.ee 
